Tänavu 1. septembrist alustab Jõgeva- ja Tartumaa eksperdina haridusküsimustes Katrin Ohakas, kes seni töötas Põlva maavalitsuse haridusnõunikuna.
Jõgeva maavalitsuse haridusnõunikuna lõpetab Heiki Sildnik töö 31 augustil. Viimane tema korraldatud sündmus saab olema 29. augustil maakonna üldhariduskoolide õpetajate metoodikapäev, sest koolide nõustamine ja järelevalve hakkab pärast maavalitsuste kadumist kuuluma haridusministeeriumi ülesannete hulka.
Järelevalve ühtse juhtimise alla
Heiki Sildnik ütles, et maavalitsustele oli riigi poolt delegeeritud koolide riiklik ja haldus- järelevalve. “Siiani oli see juhtumipõhine ja ka temaatiline. Kui keegi esitas kaebuse, oli see analüüsikoht, kas on vaja järelevalvet. Sageli oli tegemist siiski ainult kommunikatsioonihäiretega, väheste teadmistega kooli hindamispõhimõtete, õppekava või hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse kohta. Või ei olnud koolielu korraldavad dokumendid kättesaadavad, näiteks kodulehel avaldatud. Aga mitte ainult, ka on maakonna haridusametnikuga ühendust võetud, et mõnd kooli kiita.”
Riigi delegeeritud valdkonnad polnud ainukesed haridusnõuniku tööülesanded. Ülejäänud tulid juurde maavalitsuse kokkulepetest omavalitsuste liidu ja kohalike omavalitsustega. Siia kuulub näiteks haridussündmuste korraldamine.
Seoses maavalitsuste tegevuse lõpetamisega korraldab uuest õppeaastast haridusasutuste järelevalvet haridus- ja teadusministeerium. Kõikidele koolidele, omavalitsustele ja erakooliomanikele on antud teada, kellelt erinevates Eesti piirkondades järelevalve küsimuste puhul abi saab. Õppeasutuste järelevalvega tegelesid varem nii maavalitsuste kui ministeeriumi ametnikud. Alates 1. septembrist koondub kogu järelevalve ühtse juhtimise alla. Ministeeriumi eesmärk on tagada, et ümberkorralduse tõttu ei esineks häireid järelevalve teostamisel ja kõik osapooled oleksid teadlikud, kes nende piirkonnas ministeeriumi kontaktisikuks on.
Võimalik kaasata rohkem spetsialiste
“Meilt on murelikult küsitud, et kas võrreldes varasemaga, kui igas maavalitsuses kohapeal oli järelevalvega seotud inimene, suudetakse juhtumitele sama operatiivselt reageerida,” ütles ministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo. “Tegelikult lubab uus töökorraldus teostada meil järelevalvet veelgi tõhusamalt, sest näeme selgelt kogu riiki hõlmavat tervikpilti ja oskame suunata koolidesse just igale eri juhtumile sobivate pädevusetega eksperte,” ütles Hollo ja lisas, et järgmise poole aasta jooksul, kui tegelik töömaht selgub, hinnatakse töö tulemuslikkust ning vajadusel võetakse inimesi juurde.
“Mõte koondada koolide riiklik ja haldusjärelevalve ühe asutusse kokku ei ole iseenesest uus, selle vajadusest on räägitud juba 2001. aastast alates,ˮ põhjendas haridusministeeriumi välishindamise osakonna töötaja Kristin Hollo ümberkorralduste sisulist külge. Kui igas 15 maakonnas on üks-kaks spetsialisti, kes selle valdkonnaga tegelevad, ei saa neil olla väga laia spetsiifilist pädevust kõigis valdkondades, millega tegeleda tuleb. Koondades selle tegevuse ühte asutusse, on võimalik kaasata palju rohkem erialaspetsialiste.
Jaanuaris tuleb uus konkurss
Septembrist alustavad tegevust koolide välisjärelvalve spetsialistid neljas keskuses – Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. “Jaanuaris tuleb uus konkurss, kui on täpsemalt selge, mis on millised on koormused ja täpsemad spetsialistide vajadused,ˮ ütles Kristin Hollo.
Kui praegu, maavalitsustes, tegelevad samad spetsialistid nii nõustamise kui järelevalvega ja paljud neist on oma ametites aastaid, on neil, külastades probleemi lahendamiseks kooli, mida nad ise on kaua nõustanud, väga raske säilitada objektiivsust. Asutatavates keskustes saab tööd sedaviisi korraldada, et nõustamisega tegelev spetsialist ei pea tegelema järelevalve ülesannetega.
Korralduslikud muutused võimaldavad teha muutusi ka töö sisus. Seni oli korraline järelevalve maakondades suuresti teemapõhine. Võeti üks teema üle Eesti ja kontrolliti sellest lähtuvalt umbes 140-150 õppeasutust aastas, siis uue korraldusega saab järelevalve teha riskipõhiseks. Lähtudes andmete analüüsist, tegeletakse õppeasutustega, kus võivad tekkida probleemid.
Innove roll suureneb mõnes mõttes samuti. Ta teeb juba praegu koostööd maavalitsustega, vastutab eksamite, testide ja riigieksamite välisvaatlejate ning hindajate leidmise eest, siis edaspidi saab ta sellega iseseisvalt hakkama.
Maavalitsustes lõppeb haridusametnike töö septembrist, OVL võtab osa tegevustest üle. Üksikutes maavalitsustes, näiteks Tartus, jätkuvad mõned tegevused kuni maavalitsuste töö täieliku lõpetamiseni. Ja see puudutab enamasti mitte maavalitsustele kohustuslikke, vaid haridussündmustega seotud tegevusi.
“Meie eesmärk on tagada, et ministeeriumi ja haridusatuste infovahetus oleks kiire, lihtne ja mugav, sest see mõjutab kindlasti ka tegevuse asjakohasust ja operatiivsust,” ütles Lõuna piirkonnas tööle asuv ekspert Kaidi Maask ja kinnitas, et ta on valmis kohalike omavalitsustega aktiivset koostööd alustama.
Ekspertide kontaktandmed edastas ministeerium möödunud nädalal kõikidele maavalitsustele, omavalitsustele, õppeasutustele ning vajadusel saab abi või nõu saamiseks pöörduda otse õige inimese poole.
ANDRA KIRNA
