Järvamaal Peetri kihelkonnas asus vanasti Uppakallo küla, kus elasid kilplased. See asula hävis aga 1840. aastal tulekahjus. Nüüd on sinna lähedale Kreutzwaldi jutustuste järgi tehtud Kilplala küla. Rajamise algatajateks olid Kreutzwaldi pärandi säilitamise seltsing, mis tegutseb Kareda valla raamatukogu juures ja mittetulundusühing Müüsleri Küla Selts.
Kevadel korraldati Kilplalas ekskursioone, kus huvilised said kuulda palju huvitavaid muistendeid kilplastest ja mängida igasuguseid mänge Emisnike ja Mamslite seltsis, kes on siis vastavalt mees- ja naiskilplased. Külastajaid käis umbes paarsada ja külalisteraamatusse kirjutatu järgi jäädi külaskäiguga vägagi rahule. Kilplalas jagub tegevust kõigile, kes peavad lugu absurdihuumorist.
Kilplased mõtlesid välja kepphobusel ratsutamise
Praegu jaguneb park kolme ossa: Kilplala, spordiväljakud ja roheluses asuv terviserada. Kilplalal on oma ilmajaam, nõukoda, raielank, kiik, soolakasvatus, puu-cee ehk kuivkäimla. Peale olemasolevate on ehitamisel ka vedrukiikhobused, lehm vikerkaarel ja palju muud muistenditega seonduvat.
Muistendi järgi oli Uppakallo ülemisand käskinud kilplastel sõita endale vastu pooljalgsi-poolratsa. Kilplased hakkasid siis mõtlema, kuidas seda käsku täita. Kas nii, et panevad ühe jala jalusesse ja teise maha või käivad pool maad jalgsi ja pool ratsa. Ning mõtlesidki siis välja hoopis kepphobustel ratsutamise.
Selle järgi Müüsleris juba teist korda maailmameistri võistlusi korraldataksegi. “MM on ta selle pärast, et kusagil mujal maailmas selliseid võistlusi ei peeta. Me oleme ainsad, kes kilplaste tegudest üldse midagi teavad,” ütles Hans Emisnik ehk peakilplane.
Kepphobustel ratsutamise võistlust aitasid korraldada ka mitmed abilised, kelledest olulisemad olid Kepsleva Poni Seltsi liikmed. Nendega on kilplased ka varem koostööd teinud. Nendelt pärineb näiteks Kiplala embleem.
Kilplased teevad kõike omamoodi
Päeva alustati piduliku avamisega, kus kõik soovijad said sõna võtta ja kus esmakordselt Kilplala lippki vardasse tõmmati. Kui tavaliselt hoitakse lipu vardasse tõmbamise ajal kätt südamel, siis kilplased hoidsid tseremoniaalsel hetkel kätt jalasäärel, kuna neil asub süda saapasääres.
Kilplaste tegemised on täis veidrusi ja iseärasusi, mille peale tavainimene ei tulegi. Nemad oskavad kõik võimalikult keeruliseks teha. Seda kõike sisaldasid ka päeva jooksul toimuvad üritused: esitati näitemänge, selgitati välja teised kepphobustel ratsutamise maailmameistrid, mängiti munagolfi, võistelda muistenditega seotud jõukatsumistes nagu näiteks söömis võistluses ja köieveos kilplaste moodi, sai osta kilpaste meeneid ja valmistada ise mõni tass või viltmüts. Lastele oli korraldatud joonistus võistlus ja tehti ka keha- ning näomaalinguid.
Huvipakkuvaim oli uus mäng, mis on pärit ?otimaalt ja millel nimeks Kübija. Võistluse mõte seisnes kurikatega vastase sõdurite maha löömises ja nende oma poolele meelitamises. Mängijatele hakkas see niivõrd meeldima, et uuriti juhendajate käest välja platsi mõõtmed, et omalegi selline teha. Edukaim meesmängija Heigo ütles: “Klotsid kaasa ja randa. See on äärmiselt lõõgastav mäng ja sobib väga hästi rannas mängimiseks.”
Ootasid vihma
Kui tavaliselt ollakse ilmataadile tänulikud kuiva ja päiksepaistelise ilma puhul, siis kilplased teevad ju kõike vastupidiselt ja nemad soovisid hoopis päeva avamisel vihma, et üritust põnevamaks muuta. Kuid see soov ei täitunud. Oli äärmiselt ilus ja päiksepaisteline ilm, tänu millele õhtuks üksjagu inimesi ka parki kogunes.
Maailmameistrivõistlusi peeti viiel alal. Võisteldi paarissõidus, troikas ja läbiti takistusriba nagu eelmiselgi aastal ning uute aladena olid pika- ja lühimaa üksikratsutamine. Võistluste läbivaks reegliks oli see, et ei tohtinud joosta vaid pidi hobuse kombel kappama.
Osalejaid oli üsna kesiselt, kuid selle eest oli palju kaasaelajaid. Enamik külastajaid olid kohalikud, kuid oli nii mõnigi seltskond, kes mööda sõites ürituse vastu huvi hakkas tundma ja ka ise lõpuks hobuse selga istusid.
Tavaliselt öeldakse võistlusel, et võit pole oluline, peamine on osavõtt. Kilplased ütlevad aga, et võitja kui isiksus pole oluline, sport võidab.
Õhtul said kõik tantsida ansambel Sassi saatel ning mõnuleda tünnsaunas. Kõigil oli kogu päeva jooksul tegevust. Kes siis oli ise aktiivne võistlustel osaleja ja kes niisama pealtvaataja. Külastajate sõnul võiks selliselid huumori rikkaid üritusi rohkem olla. “Igaüks meist teeb ka ise vahel kilplaslikke tegusid ainult paljud ei tunnista neid. Tore on kuulata neid muistendeid ja tuletada meelde oma tobedaid tegusid,” ütles Kilplala külastaja Anna-Liisa.
EEVA PAJUMÄGI
