Iga meeskond on sama tugev nagu tema kõige nõrgem lüli. Seepärast peab ka riik ulatama abikäe esmajärjekorras just kõige madalama sissetulekuga inimestele.
Elukalliduse kasvu leevendamiseks tuleb riigi rahakoti võimaluste piires igal aastal toetusi tõsta. Veel sel aastal on toimetulekutoetus üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 90 eurot kuus. Järgmise riigieelarvega on plaanitud tõsta igakuine abi 130 euroni neile, kelle sissetulek ei võimalda muul viisil igapäevast äraelamist.
Iga perekonna ja seeläbi ka lapse majanduslik toimetulek sõltub eeskätt sellest, kas peres on üks või kaks töötavat vanemat ning kui suure hulga pereliikmete vahel tuleb jagada oma sissetulek. Lapsed on kallid. Igas mõttes. Lisatoetust saavad seepärast lapsevanemadki. Kuna miinimumpalk tõusis sellest aastast 355 eurolt 390 euroni, on ka minimaalne vanemahüvitis töötasu põhjal täna 390 eurot kuus.
Meie rahvaarvu vähenemine ja rahvastiku vananemine on tõsiasi. Kõige kurvem on seejuures, et oleme selle teadmise kui paratamatusega leppimas. Rahvaarv saab aga kasvada ainult majandusliku turvatundega peredes, kus lisanduv laps oleks ikkagi rõõmu-, mitte kuluallikas. Riik saab siinkohal aidata toetustega ja seda teed oleme ka minemas. Perede toimetuleku parandamiseks tõuseb esimese ja teise lapse toetus järgmisest aastast 50 euroni, 2018. aastaks 55 euroni ning 2019. aastaks 60 euroni. Alates kolmandast lapsest peres makstakse toetust endiselt 100 eurot lapse kohta.
Kallid kolmandad lapsed
Uuringud kinnitavad, et kolmas laps jääb üsna paljudes peredes sündimata just majanduslikel kaalutlustel. Oht sattuda vaesusriski on suurem nendes peredes, kus ülalpeetavate arv on tunduvalt suurem töölkäijate arvust. Seetõttu on kõige raskem üksikvanematel ning kolme ja enama lapsega peredel. 2017. aasta juulist jõustub uus lasterikka pere toetus kolme- ja enamalapselistele peredele. See tähendab, et vähemalt kolme lapsega peresid ootab lisaks toetusena 200 eurot ning seitsme ja enama järeltulija puhul on see summa juba 370 eurot.
Hoolivad vanemad tahavad oma lastele parimat. Seega sünniks Eestis rohkem lapsi, kui paraneks perede majanduslik kindlustunne ehk kasvaks teadmine, et esimese ja teise lapse ning kogu pere elatustase kolmanda järeltulija lisandumisega ei halvene. Ühegi uue ilmakodaniku sünd ei tohiks tähendada, et tema vanemal vennal või õel jääb huviringis või klassiekskursioonil käimata.
Kevadel riigikogus vastu võetud peretoetuste seadusega suurendati universaalseid lastetoetusi. Seadusemuudatuste arutelude käigus tõusis taaskord päevakorrale küsimus, kas peaksime jätkama universaalsete, sissetulekutest sõltumatute lastetoetustega või siiski rakendama märksa rohkem vajaduspõhiseid toetusi. Olen ise pidanud vajaduspõhiseid lastetoetusi tõhusamateks, sest kõik pered ei vaja riigipoolset tuge. Samas tundub, et praeguses majanduslikus olukorras on universaalsed lastetoetused vältimatud. Viimast kinnitavad sotsiaalministeeriumi tellitud uuringuid ning ühtlasi viitavad sellele ka rahvusvaheline kogemus ja eksperthinnangud.
Inimväärne toimetulek
Ekspertide hinnangul on aga vaja tagada suuremad toetused üksikvanemaga peredele. Üheks põhjuseks on siin tõsiasi, et üksi kasvatavad lapsi enamasti naised, kes töötavad madalamalt tasustatud töökohtadel. Veelgi enam mõjutab naiste sissetulekuid sooline palgalõhe: naised saavad tihti meestega samaväärsel töökohal vähem palka. Lastetoetuste tõstmise juures on edaspidi oluline ka nende indekseerimine sõltuvalt tarbijahinnaindeksi tõusust ja maksulaekumistest.
Vaesus ohustab kõige enam just neid peresid, kus ükski pereliige ei tööta või kus töine sissetulek ei taga kõigile inimväärset toimetulekut. Vaatamata majanduskasvule, on Eestis siiski suur hulk madalalt tasustatud töökohti. Just seepärast oleks vaja reageerida juba praegu ning muuta kiiresti toimetulekutoetuste süsteemi. Ootan sügisesi eelarvekõnelusi riigikogus, et astuda järgmine samm ja lisaks lastetoetuste tõstmisele asuda ellu viima koalitsioonilepingus paika pandud madalapalgaliste toimetuleku parandamist. Eelnõu järgi tekib madalapalgalistel töötajatel kord aastas tuludeklaratsiooni esitamisel õigus saada aasta jooksul tasutud tulumaks riigilt tagasi.
Usun siiralt, et vaidlused koalitsioonilepingu ümber on nüüdseks lõppenud ja valitsus saab asuda aktiivselt lahendama probleeme, mis Eesti inimestele igapäevaselt muret teevad. Loodan, et juba nendesamade eelarvekõneluste käigus tõstetakse toimetulekutoetuse määr 130 euroni, mis oleks enam-vähem kooskõlas elatusmiinimumiga. Kindlasti tuleb toimetulekupiiri arvutamise metoodika ka seaduse tasandil siduda elatusmiinimumi muutustega, et hinnatõusud toetusi ära ei sööks.
Tulevikus oleks mõistlik ühendada toimetulekutoetuste ja vajaduspõhiste peretoetuste maksmine ühtsesse süsteemi. See vähendaks bürokraatiat, abi jõuaks inimesteni kiiremini ning oleks paremas vastavuses abisaaja vajadustega. Kindlasti pole need meetmed ja muudatused odavad, aga leian, et riigil on kohustus aidata puuduses elavaid inimesi ning pöörata Eesti rahvaarv uuesti tõusule.
VILJA SAVISAAR-TOOMAST, riigikogu sotsiaalkomisjoni liige, Reformierakond
