Teisipäeval Torma koguduses viibinud ja kirikus jutluse pidanud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma rääkis muuhulgas ka sellest, kuidas hiljutine haldusreform lõhkus kihelkondade piirid. See on teema, mida inimesed kohtadel tunnetavad, kuid millest avalikult on väga harva räägitud. Kirikujuhi sõnul ei ole reformi puhul küsimus mitte valdade kokkupanemises või lahutamises, vaid seniste kihelkondade identiteedi lõhkumises.
Pärast okupatsiooniaastaid Eestis ametlikult küll kihelkondi ei taastatud, kuid kihelkondade piirid on inimeste harjumisi paljuski mõjutanud justkui kirjutamata seadusena. See, kuhu inimene jõulukirikusse läheb, millise kalmistuga ollakse esivanemate haudade kaudu seotud või millise kihelkonna rahvariided laulu- ja tantsupeole minnes selga pannakse, sõltub just kihelkondlikust kuuluvusest.
Luteri kirikut puudutab kihelkondade teema just otseselt, sest koguduste territooriumid ongi nimetatud kihelkondadeks. Seepärast muretseb ka peapiiskop, mida see kõik tähendab suuremas plaanis meie eneseteadvusele või paikkonna identiteedile. Seda ju tegelikult veel ei teata.
Sest kui varasemad haldusreformid olid üldjuhul jäänud kihelkondade piiridesse, siis nüüdne paiskas seni vähemalt rahva teadmistes ja mõttemallides kinnistunud piirid segamini. Kõige selle juures loodab kirik siiski koguduste osatähtsust kohapealses elus suurendada. Kuna vallakeskused on reformiga inimestest veelgi kaugemale liikunud, näeb just kirik uues kujunenud situatsioonis oma võimalusi.
