Kasepää vallas on tekkinud teatud vastuseis omavalitsuse liitumisele haldusreformi käigus loodava Mustvee vallaga. Ühinemise vastu on ka Kasepää vallavolikogu esimees Aivar Anijago. Paikkonna ettevõtjad näevad aga Kasepää kandil tulevikus perspektiivi just tulevase Mustvee valla koosseisus.
Esmaspäeval peetud haldusreformi Peipsi piirkonna juhtivkomisjoni koosolekul ütles Kasepää vallavolikogu esimees Aivar Anijago, et ei toeta Kasepää valla ühinemist moodustatava Mustvee vallaga. “Avaldasin isiklikku arvamust. Lähtusin sellest, et ka rahvaküsitluses olid ühinemise vastased ülekaalus. See on rahva tahe, millega kohalikud juhid peavad arvestama. Näen praegusel Kasepää vallal suure Mustvee valla koosseisus vähe perspektiivi. Prognoosida võib ääremaastumise ohu suurenemist. Minu arvamust mõjutab seegi, et eelmise peaministri Taavi Rõivase juhitud valitsuse töö haldusreformi läbiviimisel jäi pinnapealseks. Nii pole teada, kuidas toimub omavalitsuste laenude tagasimaksmine pärast ühinemist.” Kasepää valla tuleviku vaatevinklist peab Anijago iseäranis oluliseks nüüdisaegse veevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamist, rannapromenaadi rajamist, kõnniteede uuendamist.
Kasepää valla ettevõtja ja vanausuliste kultuuri edendaja Veronika Kookmaa leiab, et ühinemisläbirääkimised on olnud konstruktiivsed. “On kokku lepitud lepingu punktid ja edasine tegevuskava. See, et Kasepää juhid ühinemisläbirääkimiste laua taga räägivad üht ja mujal teist juttu on uskumatult kummaline. Vallavanem ja volikogu esimees on teinud ise suurt kihutustööd mitteühinemise osas, kuigi ise käivad ühinemisläbirääkimisi pidamas. Vallaelanike küsitlus tegelikku suunda ei näita, sest hääletajate arv oli väga väike. (Kasepää vallas osales 9,25 protsenti elanikest ‒ rahvaküsitlusel osalenud 99 vallaelanikust 53 ehk 53,54 protsenti ei toetanud piirkonna omavalitsuste ühinemist – toim.). Volikogu on kord juba hääletanud ühinemisläbirääkimiste poolt ning eeldatavasti hääletab ka ühinemise poolt.”
“Mõistagi olen vallaelanikega haldusreformi teemadel rääkinud. Oma seisukohti ma peale ei suru. Meie kandis on palju elukogemustega inimesi, kes oskavad ise mõelda. Vallavanemana lähtun aga haldusreformi küsimuses volikogu tahtest,” ütles Kasepää vallavanem Jüri Vooder.
Kasutatakse Mustvee teenuseid
Veronika Kookmaa sõnul on Kasepää vald üks osa tervikust. Paljud Kasepää valla elanikud kasutavad Mustvee teenuseid – lapsed käivad seal koolis, inimesed käivad perearsti juures, kasutavad taristut. On positiivne, kui Mustveed hakatakse keskuseks arendama. Kasepää võidab sellest palju rohkem, kui ükski teine liituja, sest ka asukoha poolest on see üks ja sama küla. Kindlasti hakkavad ka ettevõtjad Mustveesse rohkem investeerima, kui sinna tekib piirkonna keskus,” rääkis ta
Kookmaa näeb valdade liitmise tulemusena kvaliteedi tõusu ja tõhusust juhtimises. “Siiani on Kasepääl tegemata kanalisatsioon, mis on väga suure omafinantseeringuga projekt. Neid projekte on Kasepääl veelgi, mida oleks võinud eelnevate perioodidega ära teha või vähemalt algatada, millega oleks saanud luua ka töökohti. Kindlasti tekiks suuremasse omavalitsusse rohkem kompetentsi erinevates valdkondades ja sünergiat.
Eelarveliselt oleks võimalik kulusid kokku hoida täiskohaga rakendatavate spetsialistide osas, mida hetkel peab iga vald eraldi üleval pidama. See raha on võimalik jällegi investeerida. Riigil on lihtsam suhelda vähemate valdadega ja nende hääl on tugevam, kui väikesel omavalitsusel. Suurem võimalus saada finantseeringut ka rahvusvahelistest projektidest, mis väikesel vallal on raskendatud,” arutles ettevõtja.
Võimalikku liitumist Alatskivi suunal nimetas Kookmaa täielikuks absurdsuseks. “Praegu pole isegi Kasepää ja Alatskivi vahel toimivat ühendust, mis viitab sellele, et Kasepää inimesel pole sinna asja ja vastupidi. Alatskivi jääb kaugeks.
Mitteliitumise osas näen ohtu, et ebaefektiivsus jätkub ja pole võimalik suuremas mahus investeeringuid saada ning Mustvee teenuseid ja taristut edasi tarbides tekiks just kui tarbija roll, vastu suurt midagi andmata. Siinkohal on juba varasemast ajast tekkinud ka sellel põhjusel ebakõlad Mustvee ja Kasepää vahel.”
“Kasepää ja Mustvee on juba moodustanud ühtse terviku. Väikesed vallad pole nii või teisiti jätkusuutlikud. Sellist arvamust on avaldanud ka uus valitsus. Nii et ühinemisele kindel jah, sellega võidavad nii Kasepää kui ka Mustvee,” ütles ettevõtja Martin Tiik, kes on ka Peipsi piirkonna haldusreformi juhtivkomisjoni liige.
Kasepää vallast võrsunud kunagine kergetööstusminister Jüri Kraft leiab samuti, et Kasepää ja Mustvee võiksid tulevikus olla ühtses omavalitsuses. “Väga palju annaks sellele omavalitsusele juurde ka Avinurme vald, mis on pikaajaliste traditsioonidega tugev piirkond,” ütles ta.
Üks Avinurme valla elanik, kes oma nime ajalehes näha ei soovi, märkis, et väike Kasepää vald on seni hästi hakkama saanud ja võiks tulevikuski olla perspektiivikas omavalitsus.
“Mõtleme veel. Las aeg annab arutust. Kui teistel ühinejatel läheb hästi, võime ka meie ühineda,” ütles Omedu külaseltsi esinaine Leida Jõgi. Tema sõnul on tarvis järele mõelda, kas Kasepää vallal on ühinemist vaja. “Seni on vald hakkama saanud ilma võlgadeta. Ühinedes Mustvee linna ja teiste valdadega ei paista arengut ja heaolu. Siis tuleb hakata tasuma kõikide võlgasid, eelarve läheb lõhki ja me võime ilma jääda nendestki teenustest, mida seni on vald osutanud.”
Saare vallavanema Hannes Soosaare sõnul on kõik viis valda (Mustvee, Kasepää, Saare, Avinurme , Lohusuu) uues Mustvee vallas olulised osad.” Kasepää vald on üks kolmest omavalitsusest, kes annab juurde Peipsi rannajoont. “Kasepää on Mustveega väga tihedalt seotud, muid alternatiive väga olla ei saa. Kui Kasepää vald ei ole uues omavalitsuses, siis ei saa uus omavalitsus täis ka 5000 inimese piiri, mis tähendab, et liitumistoetust saaks kõik vallad oluliselt vähem. Usun, et Kasepää vald ei tee mõnda teist valikut, vaid kuulub tulevikus loodavasse Mustvee valda. Seni on viiel Peipsimaa omavalitsusel olnud hea koostöö igapäevastes suhtes ja ka haldusreformi juhtivkomisjoni ja töörühmade töös,” ütles Soosaar.
Ühiselt on võimalik rohkem investeerida
Peipsi piirkonnas haldusreformi konsultandina tegutsev Katrin Rajamäe märkis, et Kasepää ja Mustvee puhul saab paralleele tõmmata sarnastest suhetest nagu on enamikul linnadel ja rõngasvaldadel. “See tähendab, et valla elanikud tarbivad linna teenuseid ja kasutavad loodud taristut, kuid rahaliselt sel määral ei panusta. Kasepää valla peaaegu kõik lapsed käivad Mustveesse kooli, mis tähendab, et ligikaudu pooled Mustvee koolide lapsed on tegelikult Kasepää vallast. Minu hinnangul oleks Kasepää ja Mustvee võinud ühineda juba mõnda aega tagasi, siis oleks võimalik olnud paremini ühiselt teha investeeringuid näiteks vee- ja kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamisse ja haridusvõrku. Et seni on toimitud eraldi omavalitsustena, on arusaadavalt tekkinud mõningad vastuolud omavahel, sest näiteks ühiste objektide kavandamisel on täpset rahalist jaotust keeruline määrata ning paratamatult võib ühele või teisele osapoolele tunduda, et tema on rohkem panustanud.”
Rajamäe leiab, et praegustel ühinemisläbirääkimistel on enamasti suudetud omavahelistest vastuoludest üle olla ning ühinemislepingu koostamisel on jõutud kõikides punktides kokkuleppele. “Loodan, et nüüd viie omavalitsuse ühinemisel saab tõepoolest Peipsiäärne piirkond ka uue tõuke, sest ressursse, mille pinnalt miskit arendada, on päris palju.”
Otsuse Mustvee vallaga liitumise kohta teeb Kasepää vallavolikogu 21 detsembri istungil.
JAAN LUKAS
