Euronormidega pole mõtet juuksekarva lõhki ajada

Esimest korda Eestit külastanud SOS Lasteküla maailmaorganisatsiooni asepresident Gitta Trauernicht toonitas, et euronormidega pole mõtet juuksekarva lõhki ajada, tuleb leida igale liikmesriigile õige lahendus.


Põltsamaa SOS lasteküla külastanud Gitta Trauernicht märkis, et paljudes riikides tõlgendatakse euroregulatsioone mingil põhjusel valesti. Räägitakse väga palju deinstitutsionaliseerimisest ehk kõik suured asjad tuleb lõpetada, laiali jagada. Tegelikult Euroopa Liidu juhendid nii ette ei näe, tuleb leida erinevaid võimalusi, mitte keskenduda ainult ühele. Üks, mida valesti tõlgendatakse, on, et kõik lapsed tuleb anda peredesse tagasi, igale poole laiali jagada. See pole nii. Lapsed on väga erinevad, neil peab jääma valikuvõimalus, riigil peab olema õigus erinevaid laste hoolekande vorme kasutada.

Parim võimalus lapse jaoks

Trauernicht tuli Eestisse ka sellepärast, et oli kuulnud – Baltikumis tervikuna ja sealhulgas just Eestis jälgitakse väga täpselt Euroopa norme. Ta tahtis teada, kas see on ohuks ka SOS Lastekülale. Võib-olla ühel hetkel riik enam ei aktsepteeri SOS Lasteküla. Ta leidis kinnituse, et omavalitsusjuhid nii ei mõtle ja näevad, et tuleb leida erinevaid lahendusi. Kui häid lahendusi on mitmeid, siis leitakse alati ka võimalus lapse jaoks.

Kas laps peaks kasvama SOS lastekülas või eraldi kasuvanemate kodus, selle kohta ütles SOS Lasteküla maailmaorganisatsiooni tegevjuhi asetäitja Tom Malvet, et eesmärk on toetada last ja lähtuda tema vajadusest. Ukrainas elavad SOS lasteküla pered näiteks korterites. “See sõltub olukorrast, riikidest ja vajadustest. Tähtis on, et see vastaks vajadusele. Küsimus on, millist teenust me pakume lastele ja peredele.”

Gitta Trauernicht ütles, et pole vahet, kus laps kasvab. Peab keskenduma lapsele ja aitama last, luues talle kõige paremad võimalused.

Tom Malvet tuli Eestisse 1992. aasta märtsis eesmärgiga rajada siia lasteküla. Keila SOS lasteküla majade ehitus algas 1993. aastal. Malvet oli Eestis ka kaheksa aastat tagasi ja pani ühele SOS lasteküla Põltsamaa peremajale nurgakivi. “Maja on ainult karp, see ei lahenda olukorda. Tähtis on sisu, millised perevanemad meil siin on, kas ema üksi või koos isaga. Oluline on ka, kuidas toetame lapsi,” lisas ta.

SOS Lasteküla Eesti Ühing on tema hinnangul suutnud arendada SOS ideed kooskõlas ühingu arenguga. “Selle võtame oma organisatsioonis eeskujuks. Väga palju maid peab tegema seda samamoodi.”

Eesti saab ise hakkama

Gitta Trauernicht oli varem Eestist väga palju kuulnud, ta tahtis oma silmaga näha, mis siin toimub. Ta tahtis näha, kuidas töötavad SOS emad, milline on nende olukord. Käib arutelu selle üle, kas lastekülasid praegusel kujul on tulevikus vaja, kas nad peaksid olema rohkem integreeritud või võivad olla klassikalised lastekülad. Gitta Trauernicht avastas, et Eesti lastekülades elanud laste edasine haridustee on edukas, nad pääsevad edasi kõrgkoolidesse. Saksamaal seda ei ole, tihti ei jõua SOS lastekülades elanud lapsed seal oma haridusteel kuigi kaugele.

SOS lastekülade maailmaorganisatsioon vaatab sedagi, et riigid peavad olema jätkusuutlikud ja iseseisvuma ka rahaliselt. Tom Malveti hinnangul on Eesti üks 34st riigist, kes võiks olla jätkusuutlik ning keskenduda oma riigis elavate laste probleemide lahendamisele ning mitte sõltuma enam rahvusvahelistest toetustest ja subsiidiumitest. Eesti suudab seda lähiaastatel teha. On oluline, et riigid iseseisvuksid ning suudaksid lastele paremaid teenuseid pakkuda.

SOS lastekülade maailmaorganisatsiooni asepresidendina töötades tahab Trauernicht näha, kas kõik tehtud plaanid ja vastuvõetud otsused mõjutavad liikmesriike ja toimivad. Ta on näinud, et tehtud otsused ja antud vabadused toimivad ning annavad uue jõu ja energia edasi liikumiseks.

Põltsamaa on Trauernichti jaoks ilus, armas, väike, roheline linnake, kus on kõik vajalik laste normaalseks kasvamiseks olemas.

Külalised käisid ka Põltsamaa ühisgümnaasiumis. Koos kooliga on juba kuuendat õppeaastat töös ühisprojekt, millega on rahule jäänud nii lapsed kui ka perevanemad ja kool.

Tom Malveti sõnul on SOS Lasteküla maailmaorganisatsiooni koostöö valitsusasutustega heal tasemel.

Gitta Trauernicht on juba otsustanud, et pärast ametlikku visiiti külastab ta Eestit eraisikuna, et meie maad rohkem tundma õppida.

HELVE LAASIK

blog comments powered by Disqus