Novembri algul tunnustasid Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühing ja selle loodud Vanavanemate Fond Eestimaa tublisid vanavanemaid. Imelise vanaema tiitel anti kaheksale ja imelise vanaisa tiitel kolmele inimesele. Tunnustatud vanaemade hulgas oli ka Jõgeva lähedal Kaera külas elav Marje Hordo.
Marje Hordot teavad paljud Jõgeva valla kauaaegse sotsiaaltöötajana, kes aidanud paljusid peresid ja üksikisikuid. Sellele, et ka Marje ise suure pere ema on, pole tihti mõeldudki. Aga Marje ja tema abikaasa Atsi peres on täiskasvanuks sirgunud tütar ja neli poega. Ning nüüd on nad kuue vahva lapse vanavanemad. Tõsi, vanim neist, Deisy-Hanna, on juba kaheksateist ning lapseks nimetamise peale võib-olla solvub. Viis nooremat lapselast on üheksa-aastane Hele Riin, viieaastane Krete Ly, pooleteiseaastased Herman ja Joosep (tegemist pole kaksikute, vaid õe ja venna perre üsna ühel ajal sündinud poistega) ning kolmekuune Marleen. Deisy-Hanna ja Hele Riin elavad praegu vanematega Soomes, Herman ja Marleen Tartus, ülejäänud siinsamas Jõgeva kandis.
Küsimusele, kas oma lapselastega tekib vanaemal teistsugune suhe, kui oma lastega oli, vastas Marje Hordo, et oma laste kasvamise ajal on aega tavaliselt vähem, lapselastega jõuab rohkem niisama olla ja asju mõnusalt võtta. Tõsi, ega siis tänapäeva vanaemasid kohe vanaemaks saades pensionile lasta, nii et ka vanaema tuleb esialgu olla põhitöö kõrvalt. Aga Marje Hordo võib nüüd tõesti öelda, et tal on lapselaste jaoks piisavalt aega, sest märtsis otsustas ta kaks aastakümmet peetud sotsiaaltöötaja ametist loobuda ja päriselt koduseks jääda. Eluaastad oleksid seda lubanud varemgi.
Lapsed ja lapselapsed käivad Marjel ja ta abikaasal tihti külas. Isegi Deisy-Hanna tuleb koolivaheajaks lahe tagant Kaerale.
“Ta ütleb, et nüüd ma tulen koju: siin, meie juures tunneb ta ennast kõige rohkem kodus,” ütles Marje Hordo ja lisas, et Deisy-Hanna oli väiksena palju tema hoida, sest ta emal, Marje minial, oli vaja kõrgkool lõpetada.
“Eks vanematel ole ju üldse igasuguseid käike ja tore, kui nad ei pea võõrast abilist otsima, vaid saavad lapsed vanavanemate hoolde usaldada,” ütles Marje Hordo.
Vanaisa Ats
Tema sõnul on lihtne olla hea vanaema, kui kõrval on selline vanaisa, nagu Marje abikaasa Ats. Näiteks kui väike Joosep, kes üsna tihti vanaema-vanaisa hoida, Kaerale tuleb, sirutab ta kohe käed pikalt vanaisa suunas välja: et võtku sülle! Kõigepealt uurib Joosep, mis vanaisal taskus on. Ning tavaliselt on seal prillid ja telefon. Ning siis läheb hüpitamiseks ja põlvel kiigutamiseks, ja seda tihti mõne vanaisale lapsepõlvest tuttava lastelaulu saatel.
Võib arvata, et kui Joosep ja Herman suureks kasvavad, hakkavad nad vanaisaga jahil käima. Kõik oma neli poega on Ats igatahes jahihuviga nakatanud, küllap need lapselapsedki siis samale rajale satuvad. Praegu tunnevad aga Joosep ja Herman rõõmu vanaisa jahikoertest.
“Kui tütar perega Tartust Kaerale tulema hakkab ja ütleb, et nüüd läheme vanaisa ja vanaema juurde, siis teeb väike Herman, kes rääkida veel suurt ei oska, auh-auh. Ta teab kohe, et peale vanaema-vanaisa minnakse külla ka kutsudele,” ütles Marje Hordo.
Küsimusele, milliseid elutarkusi ta kindlasti lapselastele edasi anda tahaks, vastas imeline vanaema Marje, et ta pole selle peale isegi mõelnud.
“Aga loodan, et eeskuju najal mõistavad nad, kui olulised on pere ja pereväärtused ning pere ühtehoidmine,” ütles Marje Hordo.
Vanimale lapselapsele, Deisy-Hannale on ta saanud juba mõningaid täiesti praktilisi asju õpetada, näiteks toiduvalmistamist ning aia- ja käsitööd. Samuti on Deisy-Hanna koos vanaemaga kaasa teinud mitu Jõgeva kirikukoori kontserdimatka. Mõni neist on viinud piiri tahagi.
Marje Hordol endal polegi olnud õnne oma vanavanemaid näha: kui tema sündis, olid nad kõik juba siit ilmast lahkunud. Seda enam püüab ta siis nüüd oma lapselastele hea vanaema olla. Ta usub, et kuus lapselast pole veel sugugi piir. Ju neid ajapikku veel juurde tuleb. Marje ja Atsi kaksikud pojad on ju alles 28 aastased ja üks neist veel vaba ja vallalinegi.
Ilus päev
Kui Marje tunnustamisüritusele kutse sai, oli ta ümbrikult saatja nime – Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühing – lugedes üsna üllatunud.
“Esimese hooga mõtlesin, et tohoh, ma sain alles 65, aga juba tembeldatakse vanuriks! Õhtul, kui rohkem aega oli, panin prillid ette ja hakkasin ümbriku sisu uurima. Siis sain aru, kui toredale üritusele mind kutsutud on,” ütles Marje Hordo. “Usun, et minusuguseid vanaemasid on küll ja küll, vaevalt et ma teistest nii väga erinen. Aga see päev, kui Tallinnas Kadriorus Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühingu päevakeskuses autasustamisel käisime, oli väga ilus päev. Ja tore, et tunnustatud vanaemade kõrval olid ka mõned vanaisad.”
Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühing (VENÜ) ja Vanavanemate Fond on tublisid vanavanemaid tunnustanud juba kaheteistkümnel aastal. Ettevõtmise eesmärgiks on väärtustada põlvkondade sidusust ja tuua just eriliselt välja vanavanemate roll. Tänavusi tunnustatuid käisid õnnitlemas sotsiaalkaitseminister Kaia Iva, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esinaine Helmen Kütt, Harju maavanem Ülle Rajasalu, tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu jt.
Need, keda tunnustada, valitakse välja maavalitsuste ja kohalike omavalitsuste kaasabil. Kirjas, mille Jõgeva maavalitsus Marje kui tubli vanaema kohta VENÜ-le saatis, on tema kohta palju head öeldud. Näiteks seda, et tema kootud sokid soojendavad lapselaste jalgu juba nende sünnist saati, samuti seda, et ta ei mõista kunagi kedagi hukka ega nääguta, vaid teeb kõik selleks, et lapselapsed tunneksid end vanavanemate juures kui kodus. Tema ja vanaisa Ats annavad lastele turvatunde, nende vanematele aga teadmise, et vanavanemate abi tuleb südamest ja midagi vastu tahtmata.
Üllatuskingituseks said kõik tänavu imeliseks vanaemaks ja imeliseks vanaisaks tunnistatud Pühajärve spa ja puhkekeskuse tuusiku, mis võimaldab Otepää kandis puhata neli päeva.
“Seda tuusikut saab kasutada detsembrist aprillini. Vahepeal tuleb vanaisa Atsil sünnipäev. Kui talle “täiesti juhuslikult” samasugune tuusik kingitakse, saame koos puhkama minna,” sõnas Marje Hordo.
RIINA MÄGI
