Möödunud nädalal avas aktsiaselts Eesti Viljasalv Jõgeva viljahoidlas kokku 1,2 miljonit eurot maksma läinud uued laod, mis võimaldavad varasemaga võrreldes märksa suuremal pinnal ja innovaatilisemates tingimustes vilja ladustada.
Eesti Viljasalve juhi Tõnis Leetjõe ja koostööpartneri Novalogic OÜ juhatuse liikme Marek Linnutaja eestvedamisel otsustati ettevõttes vilja ladustamiseks nüüdisaegsemad tingimused luua.
Pikad autosõidud jäävad ära
“Kesk- ja Lõuna-Eestis olid seni vilja nüüdisaegseks ladustamiseks võimalused vaid Väike-Maarjas ja Tartus. Vahepealne maa oli täiesti tühi. Kvaliteetset laoteenust polnud seal kedagi pakkumas. Nii leidsime, et Jõgevale ehitavatel viljaladudel võiks olla piisavalt võimalusi nii Eesti Viljasalve vilja hoidmiseks kui pindade välja rentimiseks. Vastav huvi on ka tuntud firmadel Baltic Agro, Kevili, Scandagro.
Pidasime silmas, et nüüdisaegsete ladude rajamisel Jõgevale jääksid ära paarisaja kilomeetri pikkused või pikemad sõidud vilja vedamisel, mis võimaldavad tavaliselt teha vaid ühe reisi päevas. Nüüd saab umbes kuuekümne kilomeetri raadiusest vilja kokku koguda, ladustada ja siis on aega vilja laevadesse vedada,” rääkis Marek Linnutaja.
Pind suurenes kahe kolmandiku võrra
“Varem oli Jõgeva viljahoidlal võimalus 10 000 tonni teravilja säilitamiseks. Seoses uute ladude ehitamisega suurenes pind kahe kolmandiku võrra. Nüüd suudame näiteks vastu võtta kuni 30 000 tonni nisu.
Uute ladude eripäraks on ka vilja hoidmine põrandal kuue kuni kaheksa meetrises kihis, mis võimaldab paremini kontrollida vilja kvaliteeti, niiskust ja temperatuuri. Väga oluline on, et iga viieteistkümne minuti tagant saame jälgida onlines vilja temperatuuri ja kvaliteeti. Kui midagi muutuma hakkab, kõlab signaal ja siis teame, et on tarvis midagi ette võtta. Ainulaadsed on ka laadimissüsteemid: lisaks pikikonveierile kasutame ka ristikonveierit, mis võimaldab pikki ladu paremini vilja laiali puistata. Täituvus tõuseb seetõttu täiesti arvestavalt,” lisas ta. Linnutaja sõnul oli uue laokompleksi maksumus 1,2 miljonit eurot.
“Eestis on viljahooaeg küllalt lühike. Juuli lõpus või augustis algavad koristustööd ja tavaliselt oktoobris tuuakse vili ladudesse. Nii jäävad jaanuarist veebruarist pooleks aastaks laod tühjaks. Nii oleme pakkunud ladustamisvõimalusi teistele firmadele, näiteks väetiste hoidmiseks.
Laos on erineva suurusega boksid. Iga väike boks on 405 ruutmeetrit ja neid on kokku kaheksa. Boksid sobivad kasutamiseks ettevõtetele, kel tarvis oma kaupa hoida kaitstuna lume ja vihma eest, kuid ladudes võivad ka külma kraadid olla,” tunnistas Linnutaja.
Vaja ka sortimis- ja kuivatusteenust
Avamisele oli kutsutud koostööpartnereid erinevatest põllumajandusega seotud firmadest.
“Ladude avapäeval Eesti Viljasalve territooriumi tutvustamisel esitasin mitmeid küsimusi. Ennekõike huvitas mind uute ja hinnaliste laboriseadmetega seonduv,” ütles aktsiaseltsi ATC müügidirektor Ülvi Nool.
Eesti Viljasalve koostööd Jõgeva linnavalitsusega nimetas Marek Linnutaja suurepäraseks.
“Plaanis on Jõgeva viljahoidlat veelgi arenda. Tänapäevane ladu on nüüd olemas, kuid põllumehed vajavad ka sorteerimis-ja kuivatamisteenust,” märkis Marek Linnutaja.
JAAN LUKAS
