Üha vananev rahvastik, väljaränne ja tegelik pensionile mineku vanus seavad pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse küsimärgi alla.
Pensionisüsteemi üks muredest on demograafiline olukord – inimeste eluiga pikeneb, kuid sündide arvteeb samal ajal vähikäiku. 2014. aastal oli pensionäre 412 000, mis on kümnendiku jagu rohkem kui kümme aastat tagasi. Selline olukord paneb üha suurema koorma tööealistele inimestele, kelle arv pidevalt väheneb.
Suur rahaline koormus tööealistele
Kui arvestada, et praeguse kolmesambalise pensionisüsteemi juures ei pea tööealised elanikud üleval mitte ainult praeguseid pensionäre, vaid koguvad kaparalleelselt pensioniraha enda isikliku teise ja valikuliselt ka kolmandasse sambasse, siis on tegemist väga suure finantsilise koormusega praegusele tööealisele elanikkonnale. Lisades siia juurde veel sündimuse vähenemise ja elanikkonna vananemise ka tulevikus, kasvab see koormus edaspidi veelgi.
Paraku pole demograafiline olukord süsteemi ainuke mure. Tööealist elanikkonda ei jää Eestis mitte ainult vähemaks demograafilistel põhjustel, vaid ka seetõttu, et osad tööealised elanikud suunduvad välismaale paremaid võimalusi otsima.Näiteks elab Soome Statistikaameti andmetel 2014. aasta lõpu seisuga Soomes alaliselt 48 000 eestlast, mis on murettekitav hulk, võttes arvesse Eesti elanike arvu. Praegusel hetkel on väljaränne küll pidurdunud ning võrdsustunud sisserändega, kuid pikemas perspektiivis on vaja selleks vastu võtta veel abinõusid, et see nii ka jääks.
Eesti pensionisüsteemi suurimaks ohuallikaks on ametliku pensioniea ja tegeliku pensionile siirdumise vahel paiknevad käärid. 2014. aasta 1. juuli seisuga on naiste pensioniiga 62 ja meeste 63 aastat. 2014. aasta statistika näitab aga, et tegelik keskmine pensionile mineku vanus püsib 59 eluaasta juures. Selline statistika teeb murelikuks ja näitab, et inimesed jäävad töökoha, tervisekaotuse või mõne muu põhjuse tõttu tööturult kõrvale varem, enne ametliku pensioniea saabumist.Tegemist olukorraga, kus ametlik pensioniiga ja tegelik pensionile mineku vanus on kaks täiesti erinevat asja.
Pensionisüsteemi probleemid mõjutavad otseselt ka teiste valdkondade toimimist. Riikliku pensionikindlustuse kulud ületasid 2014. aastal sotsiaalmaksukulusid juba ca 363 miljoni euro võrra ja riigieelarve strateegia kohaselt jõuab puudujääk 2017. aastal 474 miljoni euroni. Pensionisüsteemis muutusi tegemata jääb suuremahuline puudujääk püsima aastakümneteks ja selline olukord võtab riigilt võimaluse investeerida teistesse olulistesse valdkondadesse, pidurdades nii riigi arengut tervikuna.
Puudujääk süveneb tulevikus veelgi
Kui midagi ette ei võeta, süveneb pensionisüsteemi puudujääk veelgi. Demograafiliste muutuste leevenduseks on valitsus välja pakkunud pensioniea tõstmise. Kuid see lahendab probleemi ainult paberil, kuna tegelikult siirduvad inimesed pensionile oluliselt varem, enne ametlikku pensioniiga.
Lahendusi tuleks otsida hoopis varem pensionile mineku põhjuste seast. Sellisteks lahendusteks võivad olla näiteks erinevad ümberõppeprogrammid ning väljaõpe inimestele, kes vahetult enne pensioniiga on jäänud tööta, ei leia endale tööturul kohta ja lähevad seetõttu varem pensionile. Inimeste püsimist tööturul on võimalik mõjutada ka läbi tervishoiusüsteemi, kus tegeletaks rohkem elanikkonna tervise parandamisega ning tervisliku eluviisi propageerimisega.
Riigi ülesandeks on leida võimalused tekitada inimestes motivatsiooni jääda tööturule võimalikult pikaks ajaks, mitte tegeleda kunstlikult pensioniea tõstmisega.
KADRI SIMSON, riigikogu Keskfraktsiooni esimees
