Teisipäeval külastas Briti suursaadik Theresa Bubbear Jõgeva valda. Lisaks kohtumisele vallavalitsusega, tegi suursaadik visiidi Jõgevamaa gümnaasiumi, Eesti Taimekasvatuse Instituuti ja Alo Mattiiseni muusikaklassi. Päev lõpetati teeõhtuga Jõgeva kultuurikeskuses.
Millised on Teie esmamuljed Jõgevalt?
“Mul on olnud fantastiline päev, kõik on olnud nii lahked. Ma tean, kui palju vaeva peab sellise päeva korraldamiseks nägema ja mulle teeb au, et nii palju inimesi on täna teepeole tulnud. Ja see, et kooliõpilased küsimusi esitasid ning vallavanem meiega päeva veetis.”
Milline võiks olla Jõgeva taoliste väikelinnade tulevik?
“See on küsimus, mida olen linnajuhtidele esitanud, sest nemad teavad minust paremini. Inglismaal on selliste linnade tulevik hea, sest suurlinnades elavad inimesed lähevad sinna tagasi. Nad lähevad kas väikelinnadesse elama ja käivad suurlinnas tööl või kolivad täiesti ära. Paljudes Suurbritannia väikelinnades on rahvaarv kasvama hakanud, ma arvan, et see hakkab ka Eestis juhtuma. Täna küsisime vallavanemalt, kas luuakse uusi töökohti, kas inimesi tuleb juurde. See on meie kolmas visiit sel aastal ja igal pool on öeldud, et jah, inimesed tahavad tulla tagasi, sest elukohad on odavamad ja nad tahavad, et nende lapsed käiksid väiksemas koolis. See on muidugi majandusele oluline küsimus, kas on piisavalt töökohti ja inimesi kõigile töökohtadele. Aga arvan, et need paigad ei ole surnud, nad on varsti taas atraktiivsed.”
Viimasel ajal on räägitud sellest, et suletakse haiglaid, postkontoreid ja poode. Väikelinna elaniku jaoks on see suur probleem.
“See on nii ka Inglismaal. Riik peab võtma vastu raskeid majanduslikke otsuseid ja meil on olnud samasuguseid debatte. On linnu, kus pole arsti, raamatukogu, poodi ega panka, samas me arvame, et mõned neist avavad taas uksed. Aga inimesed on väga loovad: tihti viiakse naaber lähimasse raamatukokku või pangaautomaadi juurde. See on veidi kurb, aga minu kogemus näitab, et väikekohtades elavad inimesed hoolitsevad üksteise eest paremini.”
Milline võiks olla Jõgeva edulugu, mida maailmaga jagada?
“Jõgeva on väikelinn, kus on rongiühendus, mis viib kõikjale. Ma ei ole küll vallavanem ega kohalik poliitik, aga minu nõuanne väikekohtadele oleks olla uhke selle üle, kes nad on. Suur edulugu on ka koolis, kus käisime. Seal olid suurepärased õpilased, kes räägivad suurepärast inglise keelt, nad võivad minna, kuhu tahavad. See on muidugi kurb edulugu, sest noored lahkuvad, aga tulevad uued ja uued generatsioonid.”
Eesti ja Suurbritannia sõprus on kestnud 100 aastat. Kas Eesti on olnud hea partner?
“Jah, kindlasti. Me aitasime teil saada iseseisvaks, me olime kohal, kui te saavutasite taas iseseisvuse, et pakkuda teile abi ja nõu, kuidas saada NATO ja Euroopa Liidu liikmeks. Me oleme ka praegu siin ja meie sõdurid on meeleldi valmis aitama. Eestlased olid esimesed, kes andsid oma avaliku vastuse Skripali mürgitamise ja Süüria õhurünnaku kohta. Meie sõdurid on öelnud, et õpivad eestlastelt sama palju, kui ise õpetavad. See on kahepoole suhe, ühepoole suhe ei kesta kunagi.”
Mis võiksid olla järgmised sammud, mida Eesti ja Suurbritannia võiksid astuda, et partnerlussuhet veel paremaks muuta?
“Arvan, et siin on raske midagi veel paremaks muuta, sest oleme niigi väga lähedased. Järgmine samm on Brexit ja selle protsessi üle elamine. Elame selle muidugi üle, selles pole küsimustki. Ka meie sõprus jääb kestma, kuid protsess on veidi valus. Me peame kuulama, mida Eesti tahab, ja seda püüan iga päev ka Tallinnas teha. Räägin ministrite ja ametnikega ning püüan kuulata sama palju kui rääkida. Järgmine väljakutse võiks olla midagi kübermaailmast. Suurbritannias ollakse väga huvitatud kõigist e-ga seotud teemadest, sest te olete selles praegu palju paremad kui meie.”
Me oleme tuntud Skype´i, e-residentsuse ja ID-kaartide poolest. Kas Eestil on pakkuda veel midagi peale infotehnoloogia alaste uuenduste?
“Teil on teie inimesed. Ma ei tea, kui palju te tahate neid maailmale anda, sest neid on ka siin vaja. Iga koha peamine ressurss on tema inimesed. Suurbritannias on vähe eestlasi võrreldes näiteks leedulastega. Aga nad töötavad, maksavad makse, räägivad inglise keelt ega satu pahandustesse. Ja muidugi teie haridus, teil on väga hea haridussüsteem, mida teatakse kogu maailmas, ja see teeb teie inimestest veel väärtuslikuma ressursi.”
Millest räägib tänane Briti meedia?
“Süüria on hetkel suurim teema. Palju räägitakse sellest, kas valitsus oleks pidanud enne Süüria vastu meetmete võtmist parlamendiga konsulteerima. Brexit on endiselt suur teema ja jalgpall on muidugi alati oluline. Peamiselt räägitakse Süüriast, veidi ka Venemaast, Skripali mürgitamine on endiselt tähtis.”
Kuidas inimesed end praegu Brexiti suhtes tunnevad?
“Arvan, et paljud inimesed Suurbritannias soovivad, et see kõik läbi saaks. Paljud, kes 2016. aasta juunis hääletasid lahkumise poolt, arvasid, et sama aasta juuliks on juba lahkutud ja milleks kogu see venitamine. On neid, kes soovivad, et tulemused oleksid olnud teistsugused, on neid, kes võitlevad selle nimel, et tulemus oleks teine. Ma arvan, et olukorraga hakatakse leppima. Ainus, mida nüüd teha, on protsess võimalikult hästi tööle panna, seda ei ole enam mõtet peatada, sest tagasiteed ei ole. Brexiti puhul on kõik must või valge: sa kas toetad või ei. Aga nüüd on vaiksem ja ma arvan, et see, mis toimub Süürias, Venemaal või mujal maailmas, on palju olulisem teema.”
Kuidas inimesed end Süüria sündmuste osas tunnevad?
“Nägin hommikul huvitavat tabelit, kus küsiti, kas Briti inimesed toetasid Süüria vastu meetmete võtmist. Selgub, et kui inimeselt küsida, kas me ründame Süüriat, siis vastatakse eitavalt, aga kui küsida, kas me oleksime pidanud Süüriat ründama, vastavad nad jaatavalt. See on üsna huvitav, et kui sa astud sammu, siis öeldakse, et see oli õige. Muidugi leidub neid, kes ei nõustu ega hakkagi nõustuma. Ja on neid, keda kogu teema ei huvita. Suurbritannias on palju rahvast ning ma arvan, et see juhtus ka referendumi puhul, kui arvestati vaid Londoni arvamusega. Aga kogu riik ei ole Londonis. Ja seepärast tahan ma mööda Eestit reisida, sest kogu riik ei ole Tallinn. Inimesed mõtlevad ja näevad asju teisiti ja nende prioriteedid on erinevad.”
KERTTU-KADI VANAMB
