Mais lõpetas Jõgevalt pärit Artur Rehi esimese eestlasena Los Angeleses kooli American Academy of Dramatic Arts (AADA) ja sai kraadi filmi-, teatri- ja telenäitlemises. 150-st vastuvõetud õpilasest lõpetas kooli 75.
Artur kuulub 20 parema lõpetaja hulka, kellel avaneb nüüd võimalus esindada kooli Hollywoodi filmitööstuses, rakendades õpitut ja alustades karjääri.
Tavalisel koolipäeval ärkas kell kuus
Koolitee oli küll pingeline, kuid seda väärt. Tavalisel koolipäeval pidi Artur ärkama kell kuus hommikul, kella kaheksast neljani toimus õppetöö ja pärast seda läks ta kooli juures asuvasse teatrisse tööle, lavasid ehitama. Koju jõudis ta alles õhtul pärast kümmet.
Artur ütles kurvastusega, et ei jõudnud sageli kooli kõrvalt ühtegi filmi ise teha. “See lihtsalt ei olnud ajaliselt võimalik,” tunnistas ta. Kõige raskemaks pidas Artur oma õpingute jooksul seda, kui magamiseks oli aega jäänud vaid paar tundi ja järgmisel päeval pidi usutavalt mängima väga emotsionaalseid tundeid nagu armastus või viha.
Õppetöö näitekoolis oli aga väga interaktiivne ja läbi kogemuse. Klassis viibis korraga 10-15 inimest ja kahe tunni jooksul jõudis õpetaja tegeleda iga õpilasega personaalselt. “Me ei õppinud massiga koos, vaid ikka üksühele õpetajaga,” kiitis Artur sealset õppemeetodit. Ka lõpetamise jaoks tuli ette kanda täispikk näidend, kus hinnati õpitud teadmiste rakendamist. Õppeperioodil tuli Arturil teha ainult üks klassikaline kirjalik eksam, mis oli teatriajaloo kohta. “Huvitav oli jälgida, kuidas paljud sellest läbi kukkusid,” tunnistas ta. Artur tunneb, et on saanud Jõgevalt hea hariduse, tänu millele ei tekkinud tal USA koolis eksamite sooritamsega probleeme.
Õppis paremini ennast tundma
Näitlemist õppides on Artur palju paremini õppinud ka iseennast tundma. Kui direktorid määrasid õpilastele kehastamiseks rolle, tundis noormees sageli, et ta ei taha nende valitud tegelasi kehastada. Kuid olles rollidega lähemalt tutvunud, avastas Artur, et need sobivad temaga ideaalselt. “Nad näevad sust läbi, nad teavad, kes sa oled,” kirjeldas ta direktoreid. “See on uskumatu kui hästi nad inimesest läbi näevad.”
Õppekavasse kuulusid ka muusikalide etendamised. Nii õpiti lisaks näitlemisele ka samal ajal laulma ja tantsima. Muuhulgas õpiti selgeks nii keskaegsed rüütlitantsud, rahvalikud polkad kui ka klassikalised peotantsud.
Artur ei tea veel, kas temast saab tele-, teatri- või filminäitleja. Teatri puhul meeldib Arturile kõige rohkem elav publik. Filmi puhul hindab ta väga kaameratööd, kust hiljem on võimalik õppida väga palju uut enda kehakeele ja miimika kohta. Telenäitlemise puhul meeldib Arturile kiirus ja spontaansus. “Ma armastan neid kõiki võrdselt ja neil kõigil on oma võlud.”
Kuigi avalikke esinemisi on Arturil noore ea kohta juba väga palju olnud, tunnistab ta, et lavanärv pole endiselt kusagile kadunud. “Aga see ongi äge, see lavahirm. Ilma selleta ei oleks mingit mõtet ka pingutada.”
Unistuste roll on mängida armastajat
Küsimusele, mis on Arturi unistuste roll, vastas ta, et tahaks armastajat mängida. “Minu eestlaslik olek ja välimus ei soosi mind armastajarollidesse. Nendesse pannakse neid ilusaid poisse,” ütles noormees. “Mind pannakse selliste siledate noormeeste kõrval mõrvareid mängima.” Küll aga tõi Artur välja, et eestlaslikul olekul oli õpingute jooksul ka positiivseid külgi. Kuna sealne ilm on soe ja inimesed temperamentsemad, tundis Artur end hästi kui suutis keerulistes olukordades teistest rahulikumaks jääda. “Tugev eestlase identiteet tuli mulle LA-s palju kasuks,” on noormees veendunud.
Artur ei tunne, et tal oleks Eestis näitlejana eriti kohta, kuna kordamööda lõpetab muusika- ja teatriakadeemias ja Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias igal aastal lend väga heal tasemel näitlejaid.
Aga kui mõni Eesti teater või režissöör ta vastu huvi tunneks, siis võtaks ta pakkumise hea meelega vastu. Hetkel sihib noormees loomulikult Hollywoodi ja unistab suurelt. Ära ei ütleks ta tulevikus pakkumistest ka Hiinasse või Indiasse, kus tema välimus hästi peale läheb. “Ma olen justkui mustlane. Ma saan olema seal, kus on tööd,” sõnas Artur.
Artur tänab oma perekonda, kelleta ta ei oleks seda kõike suutnud läbi teha. Samuti ka kunstnikke, kes eelmisel aastal annetasid oma tööd oksjonile, et tal oleks võimalik jätkata õpinguid ka teisel aastal.
Juba juuli lõpus seab Artur end tagasi USA-sse. Praegu tegeleb noormees aktiivselt rahastuse leidmisega. Kuigi kool on ametlikult läbi, on kolmas aasta veel ääretult oluline kontaktide ja sidemete leidmiseks. Selle lõppedes tagab kool talle aastase töölepingu agentuuriga ja tööloa Ameerika Ühendriikides.
ANNIKA MAKSIMOV
