Tänavu kujunes aprilli temperatuurikäik tavapärasest erinevaks. Kui harilikult muutub ilm aprillikuu jooksul järjest soojemaks ja kõige kõrgemad õhutemperatuurid pannakse kirja kuu viimasel kolmandikul, siis tänavu oli teisiti.
Sel aastal olid jürikuus kõige soojemad ilmad esimesel dekaadil ja viimane kümmepäevak osutus kuu kõige jahedamaks. Vegetatsiooniperiood algas (ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõusis püsivalt üle 5 °C) juba 5. aprillil, mis on vaatlusaastate (1922-2014) keskmisest enam kui kahe nädala võrra varem.
Lõppenud aprilli maksimaalne õhutemperatuur mõõdeti 6. aprillil – Jõgeval 18,9 °C. Nii kõrge temperatuur juba aprilli esimesel kümmepäevakul on haruldane, kordab senist 2001. aastal registreeritud selle kuu esimese dekaadi soojarekordit. Selle sooja päeva keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati 10,5 kraadi. Viimase 94 aasta jooksul ei ole nii kõrget ööpäeva keskmist õhutemperatuuri aprilli esimesel dekaadil siin kandis esinenud.
Vihma tuli aprilli esimesel poolel napilt
Erakordne soojus pani taliviljaorased varakult haljendama ja kasvama. Puude ja põõsaste pungad paisusid. Päike ja tuul koos kõrgete temperatuuridega kuivatasid mulda kiiresti. Põllud said harimisküpseks 11.-12. aprilliks ja algasid massilised põllutööd. Väetati talikultuure, hariti mulda, peagi mindi juba külvama.
Vihma tuli aprilli esimesel poolel napilt – Jõgeval ainult 6 mm. Sajuseks muutus ilm 18. aprillist alates ja järgneva kümne päeva jooksul sadas peaaegu iga päev. Aeg-ajalt tuli vihma hulka ka lörtsi ja lumekruupe, mõnel pool maakonnas moodustus ajutine lumikategi. Jõgeval oli näiteks maa öösel sadanud lörtsist valge veel 26. aprilli hommikul. Tol päeval jätkusid sajud vihmana ja ööpäevaseks sademete summaks mõõdeti Jõgeval 22 mm. Rohke sadu muutis põllud pehmeks ja pani põllutööd mõneks päevaks seisma.
Temperatuurid jäid madalaks
Koos pilves ilmade ja sadudega jäid ka temperatuurid madalamaks. Maksimaalsed õhutemperatuurid küündisid 20.-26. aprillil päeval ainult 6…9 kraadini, ööpäeva keskmine õhutemperatuur jäi 23. ja 26. aprillil kolmest kraadist madalamaks. Külmematel öödel langes termomeetri näit õhus kuni ühe miinuskraadini ja maapinna lähedases õhukihis mõõdeti mulla kohal kuni -4,5 ja rohul -5…-6 kraadi. Jürikuu viimased päevad olid taas päikesepaistelised ja soojad, kuid öökülmadega.
Kuu teise poole madalad temperatuurid aeglustasid taimede arengut. Puud jäid vaatamata väga varasele vegetatsiooniperioodi algusele kuu lõpuni enamasti raagu, kuid puud lehtivadki tavaliselt alles mais. Ainult toomingad rohetasid kohati metsatukkades ning aedades olid marjapõõsad ning läikiva tuhkpuu hekid rohelised. Tänu aprilli teise poole jahedusele kestis varakult õitsema hakanud esimeste kevadiste lillede õitseaeg kaua. Efektiivseid (üle 5 °C) õhutemperatuure kogunes kuu jooksul 58°C, mis on viimase 50 aasta keskmisele lähedane summa.
Kokkuvõttes oli aprill tänavu kuu keskmise õhutemperatuuri (5,5°C) järgi Jõgeval kogu vaatlusrea (1922-2014) keskmisest ühe ja normist (1981-2010. aastate keskmine) 0,5 kraadi võrra soojem. Jürikuu sajusummaks kogunes Jõgeval 47 mm, mis ületab vaatlusaastate keskmist 11 mm võrra. Päike paistis aprillis 180 tundi, mis moodustab normist 93 protsenti.
Mais tulevad muutlikud ilmad
Milline on olnud ilm mais Jõgeva 1922-2014. aastate andmetel? Lehekuu on sageli veel muutlike ilmade ja külmade öödega. Öökülmad lõpevad õhus tavaliselt mai teisel poolel, maapinnal aga alles juuni alguses.
Teisel dekaadil tõuseb ööpäeva keskmine õhutemperatuur harilikult püsivalt üle kümne kraadi, algab aktiivne taimekasv. Äärmustemperatuurideks on mais mõõdetud -8,5 °C (1953. aastal) ja 30,5 °C (2015. aastal).
Sademete summa on lehekuus kõikunud ühest millimeetrist 1947. aastal kuni 113 millimeetrini 1927. aastal. Vaatlusaastate keskmisena on mais sadanud 50 mm. Selles kuus on sadanud mõnel aastal lund ja lörtsi, tekkinud on isegi lumikate. Kõige hiljem on lumikate tekkinud 1975. aasta 29. ja 30. mail, kui rukis oli juba pea loonud ja sirelid õitsesid.
LAINE KEPPART, Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrometeoroloog
