Jõgeval Betti Alveri muuseumis avati eile, Alveri 110. sünniaastapäeval, uus ekspositsioon, mis kannab pealkirja “Betti Alver — valguses ja varjus”. Uus väljapanek on eelmisest inforikkam ja aitab paremini mõista Jõgevalt pärit luuletaja elu- ja loomingulugu.
Betti Alveri muuseum avati külastajatele kümme aastat tagasi, Alveri sajandijuubeli ajal. 110. sünniaastapäeva lähenedes leidsid muuseumi juhataja Toomas Muru ja varahoidja Heli Järv, et külastajatele oleks aeg midagi uut, senisest erinevat pakkuda.
“Uue ekspositsiooni kontseptsioon sai alguse mõttest, et paljude eesti inimeste elu võib jagada kaheks: eluks Eesti Vabariigi ajal ning eluks sõja ja okupatsioonide ajal,” ütles Toomas Muru. “Ka Betti Alveri elu poolitas 1940. aasta, mil algas Nõukogude okupatsioon. Enne seda oli ta tunnustatud poetess, kes oli õnnelikus abielus tõelise hingesugulase Heiti Talvikuga, ent 1940. aastast alates hakkas elu pöörduma koledaks grimassiks. 1947 suri Siberis Heiti Talvik, seejärel lahkusid teineteise järel Alveri vanemad, Alver ise visati välja kirjanike liidust jne.”
Siit tuleneski Muru sõnul väljapaneku põhikujund — valgus ja vari. Ekspositsioon jaguneb valgusküllase ja pimeda ruumi vahel. Esimeses kulgeb luuletaja elu ajatelg kuni 1940. aastani, teises rullub lahti tema elu pärast 1940. aastat.
“Karl Ristikivil on romaan “Kõik, mis kunagi oli”. Seal on juttu sellest, kuidas Eesti Vabariigi aegne aegruum mingil hetkel sulgus ja muutus mälestuste ruumiks, kuhu inimene enam tagasi ei pääsenud,” sõnas Toomas Muru. “Meie ekspositsiooni heledalt valgustatud tuba sümboliseeribki seda aegruumi, kuhu Alver enam tagasi ei pääsenud.
Betti Alveri elu ajatelg kulgeb uues ekspositsioonis mööda suuri valgustatud pannoosid, millele lisaks elu- ja loominguloo faktidele koondatud väga huvitavaid Alveriga seotud fotosid ja dokumente. Näiteks võib tutvuda Betti Alveri poolt Heiti Talvikule vanglasse viidud toiduaintete nimekirjaga, Betti Alveri 75. sünnipäeva peo menüüga, luuletaja joonistatud skeemiga, mis aitab leida perekonna hauaplatsi Rõngu kalmistul jne. Betti Alveri ja Heiti Talviku ilusale armastusloole on pühendatud suisa eraldi pannoo.
Uue ekspositsiooni avamisel oli Toomas Murul põhjust muuseumi poolt tänada tervet hulka inimesi, asutusi ja organisatsioone, kes muuseumi sisu uuendamisel abiks olid.
Üksinda ei saa
“Sellist väljapanekut ei saagi üksi teha,” tõdes Toomas Muru.
Üheks abiliseks oli näiteks kirjandusuurija Kristi Metste, kes aitas Eesti kultuuriloolisest arhiivist leida Alveriga seotud huvitavaid fotosid ja dokumente.
“Kui mind hakkasid vaevama kahtlused, kas uuest ekspositsioonist ikka midagi välja tuleb, siis Kristi juures kirjandusmuuseumis läksid need kahtlused alati üle,” ütles Toomas Muru.
Tal oli põhjust tänada ka head kirjandustundjat ja filmiloojat Vallo Keppi, kes pannoode tekstid kriitilise pilguga üle vaatas, ning kunstnik Ly Lestbergi, kes intervjueeris inimesi, kes ühel või teisel viisil Betti Alveri ja tema loominguga kokku puutunud. Intervjuudega videolõike, mille salvestamisel oli abiks Epp Kubu ja monteerimisel Jaan Kolberg, saab vaadata pannoodesse integreeritud ekraanidelt.
“Küsitlesin kahtkümmend kaht inimest,” meenutas Ly Lestberg. “Kõige pikemad intervjuud sai tehtud Alveri-uurijate Karl Muru ja Enn Lillemetsa ning raadioajakirjanik Mari Tarandiga, kelle isa Paul Viiding oli Betti Alveri hea sõber. Huvitav oli see, et paljud inimesed mäletasid küll samu asju, aga mõnevõrra erinevalt, nii et tekkis küsimus reaalsuse ja nn omamütoloogia vahekorrast. See asetas mulle kui küsitlejale tegelikult päris suure vastutuse.
Paul-Eerik Rummo on öelnud, et kultuur on inimkontaktide süsteem. Siinse ekspositsiooni jaoks inimesi intervjueerides sain sellele väitele kinnitust.”
“Mul on väga hea meel, et Jõgeval on olemas Betti Alveri muuseum,” kinnitas Kristi Metste. “Nii mõnedki kirjandusmuuseumi kultuuriloolises arhiivis leiduvad põnevad dokumendid on saanud siin rahvale kättesaadavaks ja inimene, kes nende dokumentide taga on — Betti Alver — muutunud muuseumikülastajate silmis elavaks.”
Eelmisest parem
Vallo Kepp avaldas arvamust, et Alveri muuseumi uus ekspositsioon on sümpaatne ja eelmisest parem.
“Samas võin öelda, et igaühel on oma Alver. Kui minu film temast umbes pooleteise aasta pärast valmis saab, siis koorub sealt kindlasti välja siinsest käsitlusest mõnevõrra erinev kuju.”
Ka Jõgeva põhikooli õpetaja Maimu Valdmann, kes oli omal ajal Betti Alveri muuseumi loomise eestkõneleja ja mäletab esimese ekspositsiooni sünnivalusid, oli seda meelt, et uus ekspositsioon on parem ja informatiivsem.
“Luuletaja elu ajatelg on hästi välja toodud ja ekraanidelt näidatavad intervjuud väga väärtuslikud. Eakas kirjandusteadlane Karl Muru praegu publiku ees enam ei käi, ent siin saab tema sisukat juttu endiselt kuulata.”
Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseumi direktor Arne Tegelmann juhtis aga tähelepanu sellele, et kogu info Alveri muuseumi ekspositsioonis on eestikeelne.
“Loodetavasti mõeldakse tulevikus sellele, et ka teiskeelsed külastajad kuidagi infot saaksid,” sõnas Arne Tegelmann.
Jõgeva linnavolikogu esimees Mihkel Kübar avaldas arvamust, et Betti Alveri muuseum on Jõgeva linna jaoks suisa kuldaväärt paik.
“Tundes ajalugu, mõistame me paremini, kust me tuleme ja kuhu oleme teel selles segasevõitu maailmas,” ütles Mihkel Kübar.
Betti Alveri 110. sünniaastapäevale pühendatud kirjanduspäev pakkus peale muuseumi uue ekspositsiooni uudistamise muidki elamusi. Näiteks sai kuulata Betti Alveri kirjandusauhinna 2012. aasta laureaadi Eda Ahi luulet autori enda esituses, samuti Vallo Kepi mõtisklust Betti Alveri ajatelje ja arbujate võrdleva kronoloogia võimalikkusest. Kirjandusloolane Loone Ots pakkus aga välja põneva hüpoteesi Betti Alveri romaani “Tuulearmuke” ja austria kunstniku Oskar Kokoschka maali “Tuulepruut” seostest.
Betti Alveri muuseumi uus ekspositsioon
* Kontseptsiooni autor Toomas Muru
* Ajatelje idee autorid Ly Lestberg ja Epp Kubu
* Ekspositsiooni kujundus: Heilika Peterson, Diana Rossmann ja Mai Bauvald (OÜ Dekoko)
* Graafiline kujundus: Sigrid Liira
* Käsikirjad, fotod ja dokumendid: Kristi Metste (Eesti Kirjandusmuuseum) ja Vallo Kepp
* Pannoode teostus: Lightmaker OÜ
* Intervjuud ja videolahendused: Ly Lestberg, Epp Kubu ja Jaan Kolberg.
* Betti Alveri “Korallid Emajões” videolahendus ja muusika: Piret Järv ja Kärt Tomingas, installatsiooni kardinad: Anneli Mikk
* Projektijuht: Heli Järv
* Ekspositsiooni valmimist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Jõgeva linnavalitsus
RIINA MÄGI
