Eesti Arhitektide Liit kuulutas koostöös Põltsamaa linnavalitsusega välja ideekonkursi Põltsamaa linna avaliku ruumi arhitektuurse eskiisprojekti koostamiseks. Võistlusala haarab Kesk ja J. Kuperjanovi tänava ning seda ümbritseva linnaruumi.
Võistluse tulemused selguvad hiljemalt 2016. aasta 30. juunil. “Programmiga “Hea avalik ruum” liitudes ning vastavat arhitektuurivõistlust läbi viies loodame saada suurepäraseid lahendusi Põltsamaa kesklinna Kesk ja Kuperjanovi tänava piirkonna veelgi hubasemaks ja ettevõtluse arenguks sobivamaks muutmiseks. Soovime, et sellesse piirkonda jääv Roosisaar koos kaunite vaadetega Põltsamaa jõele oleksid mõnusateks külastus- ja puhkekohtadeks nii linna elanikele kui ka külastajale,” rääkis Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots.
Linnaruumi pole varem terviklikult kujundatud
Tema sõnul pakkus võimaluse niisugusel konkursil osalemiseks Eesti Vabariik 100 raames välja Eesti Arhitektide Liit. Tegelikult said konkursil osaleda linnad, kus on olemas linnaarhitekt. Põltsamaal linna väiksuse tõttu linnaarhitekti palgal ei ole. Aiaotsa sõnul teavitas teda ideekonkursist Põltsamaalt pärit ettevõtja Heldur Meerits. Linnapea sõnul on Põltsamaa linnas paljude aastate jooksul kesklinna piirkonnale erinevaid detailprojekte koostatud, kuid linnaruumi pole kujundatud terviklikult.
Linnapea hinnangul oleks hea, kui Põltsamaa linnaruumi vaataks üle väljastpoolt tulnud arhitekt, kes tooks endaga kaasa teistsuguseid mõtteid ja vaatenurki. Kindlasti vajaks kriitilise pilguga ülevaatamist linna mööbel, valgustus, võimalused tänavakaubanduseks. “Antud arhitektuurivõistluse ülesanne on väärtustada kesklinna kui jalakäijasõbralikku keskkonda, kus tänavate perimeetrid oleksid aktiivsed ning tegevusi jätkuks kõigile,” selgitas võistluse lähteülesande koostanud arhitekt Mari Hunt arhitektuuribüroost b210. “Eesmärk on leida lahendusi, mis meelitaksid linnakeskusse väikeärisid ning muudaksid selle atraktiivseks aja veetmise kohaks ja mitmekesiseks sündmusruumiks.”
Linnapea sõnul kujutab selline linnaruumi planeerimine endast suurt teadust. Maailmas on linnaruum juba paljudes linnades suures osas teadlikult kujundatud, aga Eesti linnad on enamasti juhuslikult välja kujunenud. Jaan Aiaots lausus, et ajal, kui Eesti Vabariik saab 100 aastaseks, võiks sellest maha jääda kandvam idee ka Põltsamaa linna jaoks, mis oleks omamoodi teenäitajaks linnaruumi kujundamisel läbi pikkade aastate.
Huvitatud ettevõtjatele pakutakse võimalusi
Põltsamaa linnavalitsuse majandusnõuniku Maimu Kelderi sõnul on praegu tegemist alles ideekonkursiga ja seeetõttu oodatakse arhitektidelt mitmeid nn tänavalahendusi, sealhulgas tänavamööbli ja valgustuse osas. Samuti loodetakse, et selguvad ka paremad lahendused, kuidas Kesk tänava piirkonnas ettevõtlust soodustada. Kui arhitektid näevad ette vajadust sellesse piirkonda ehitisi rajada, siis saab koostada vastavad detailplaneeringud.
Majandusnõuniku sõnul ei tähenda pakutavad lahendused, et linn ise midagi ehitama hakkab, vaid vastavalt ideekonkursile pakutakse selleks võimalus huvilistest ettevõtjatele.
Majandusnõuniku sõnul on praegu Põltsamaa Roosisaare ning Kesk ja Kuperjanovi tänava piirkonda küllalt juhuslikult üht-teist ehitatud või paigaldatud. Nüüd tuleks selle ala planeerimisele läheneda kompleksselt. Majandusnõunik ei pelga, et arhitektide poolt välja pakutav lahendus riiulile tolmuma jääb, sest koha, kus praegu Kesk tänaval laatasid korraldatakse, võikski ümber kujundada statsionaarseks turutänavaks. Samuti võiks selle ideekonkursi käigus lahendada ära kesklinna piirkonna valgustuse probleemi. Ideekonkursi peamine eesmärk on, et praeguse juhuslikkuse asemel tekiks sinna struktureeritud ning kesklinnale sobilik kaunis lahendus. Võistluste tulemused kuulutatakse välja Põltsamaa linna 90. sünnipäeval.
Võistluse preemiafond on 15 000 eurot, mida rahastab Põltsamaa linnavalitsus, korralduskulud katab riigikantselei.
Preemiaraha üldsummas 15 000 eurot on võimalik välja jagada selliselt, et võitja saaks 5500 eurot, teiseks jäänud idee 4500 ja kolmas idee 3000 eurot ning erugutspreemia mõnele sobivale lahendusele oleks 2000 eurot. Maimu Kelderi sõnul võib juhtuda, et konkursitööde hulgast peavõitjat ei leita ja selle summa võib ka teisiti välja jagada. Tõenäoliselt ei saada kohe n-ö valmis projekti, vaid välja valitud ideede autoritega alustatakse siis juba konkreetsemaid läbirääkimisi. Ka nii võib juhtuda, et mitmest ideest saab kokku ühe. Majandusnõuniku sõnul võiks minna nii, et näiteks valgustus, Roosisaare tee ja mööbel või ka silla valgustus võiks olla aastaks 2020 realiseeritud. Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks nende ideede realiseerimiseks tõenäoliselt midagi suuremat ära teha ei suudeta, aga mõne väiksema osa puhul on see siiski võimalik.
Programm “Hea avalik ruum” tegeleb linnakeskuste korrastamisega, mis peaks olema riikliku regionaalpoliitika üks eesmärke. Projekti eesmärk on korrastada ja kujundada väikelinnade keskused neile iseloomulikuks kultuuriürituste korraldamise ja vaba aja veetmise kohaks, mis annab liikumiseelise jalakäijale. Muutes linnasüdamed inimsõbralikumaks elukeskkonnaks, on võimalik hoogustada ettevõtlust ja vältida linnade laialivalgumist.
TOOMAS REINPÕLD
*Võistlustingimused saab riigihangete registrist alla laadida kuni 7. juuni kella 16ni
*Tööde esitamise tähtaeg hiljemalt 8. juunil kell 10.00, viitenumber 172126.
*Võistlus toimub EV100 sünnipäevaprojekti “Hea avalik ruum” raames
*Aastaks 2020 loodetakse planeerida ja ümber ehitada 15 Eesti tõmbekeskuse avalikud alad, peaväljakud või peatänavad
*Projekti eestvedaja on Eesti Arhitektide Liit koostöös EV100 korraldustoimkonnaga.
TOOMAS REINPÕLD
