Kõik, kes on pööranud Jõgeva-Mustvee maanteelt Rakvere poole, on Adraku külast läbi sõitnud, sest see paikneb kahel pool Avinurme viivat maanteed, Ulvi ja Avinurme vahel. Nüüd kuulub see küla Jõgevamaa koosseisu.
Enamasti ei looda ühtegi ametlikku ühistegevuse vormi enne, kuni pole toimunud ühiseid ettevõtmisi. Juba 1999. aastal valiti Adraku külale uus külavanem ja alustati laululava ja võrkpalliplatsi korrastamise ning kiige ehitamisega. Küla kirjalikust esmamainimisest möödus siis täpselt 400 aastat. Siis asus külaplats vanas kruusaaugus, looduslikult kaunis kohas, mille külaelanikud Männioruks ristisid.
Paraku tekkisid seal probleemid maaomanikuga. Küll ei meeldinud, et lapsed seal kiikumas käisid, küll kardeti lõkke tegemist. Seetõttu võeti vastu otsus külaplats mujale ümber kolida ja nüüd asub see maantee ääres. Teisaldati nii laululava, kiik kui küla mälestuskivi. Uude kohta seati end sisse 2004. aastal, kui külaselts asutati.
Peod hoiavad külarahvast ühtsena
Adrakul on aidanud külarahvast ühtsena hoida traditsioonilised külapeod. Esimeste külapidude ajal oli vaid üksikuid peresid, kust mitte keegi kohale ei tulnud. Alguses oli peolisi vähemalt 300, viimasel peol aga poole vähem. Adraku külas elab hetkel 75-76 inimest, möödunud aasta alguses oli see number 81.
Sellele vaatamata toimib aktiivne külaelu ja traditsioonilised külapeodki on alati teoks saanud. Ka helitehnika selleks on olemas. Tegeldakse ka spordiga ning tehakse koos tööd. Külarahva rõõmuks on hangitud 30 paari suuski ja erinevas suuruses suusasaapaid, mida soovijaile laenutatakse. Oma küla elanikud saavad suusavarustust tasuta kasutada.
Adraku külaseltsi juhatuse liikme Anu Toominga sõnul neil ruume kooskäimiseks ei ole. Koosolekud on siiani toimunud Ulvi rahvamajas, ka jõulupeod on seal peetud. Külaplatsi serval seisab aga tühi maja, mille seisukorda on mehed uurinud ja mille aukliku katuse katmiseks on rull kilet varutud.
Järelkasv teeb meele rõõmsaks
Kui vallas asja uuriti, siis selgus, et laguneval majal on siiski pärijad olemas. Adraku elanikud ongi aastate jooksul harjunud Ulvi rahvamajas käima.
Adraku küla elanike arv on olnud üsna stabiilne, vaid üks pere on Soome kolinud. Mõned kõrges eas külaelanikud on seltsi tegevusest kõrvale jäänud, nende asemele on aga tulnud uusi noori peresid. Neil on lastega piisavalt tegemist ning igas ettevõtmises nad aktiivselt kaasa ei löö, aga kui nende poole on abi saamiseks pöördutud, pole nad kunagi ära öelnud. Isegi sellised noored pered, kes on sealt mujale elama asunud, on nõu ja jõuga abiks olnud.
Külarahval on põhjust rõõmustada, et igal aastal on külas sündinud vähemalt üks uus ilmakodanik, mõnel aastal isegi kaks. Igale Adraku küla vastsündinule kingitakse õunapuu. Taasiseseisvunud Eesti aastail on külla kerkinud kolm uut maja.
Vaatamisväärsusi, mis külalistele huvi pakuksid, Adrakul ei ole. Aga mainimist väärib fakt, et siin on üles kasvanud või elanud üle 20 pedagoogi.
Valmistutakse järgmiseks külapeoks
On teada, et juba 1902. aastal oli külas oma koolimaja. Külas on hästi elatud ajal, kui kodudes tehti puutööd, valmistati toole ja muud mööblit. Praegu tegutseb siin kolm ettevõtjat ‒ kaks FIE-t ja üks transpordiettevõte.
Ka siin, nagu mujal meie külades, on sama mure: rahvas vananeb, lapsed lähevad kaugemale õppima, tööealised lahkuvad. Sellegi poolest on nende jaoks, kes praegu siin, tarvis võimalusi ühiselt tegutseda ja end kokkuhoidva kogukonnana tunda. Praegu on külarahva esmane ülesanne püstkoda valmis saada, sest juba 19. augustil saab Adrakul teoks isamaaliste laulude õhtu. Kunagi peeti seal uhkeid volbrisimmaneid, aga siis hakati neid ka teistes külades korraldama ja seetõttu jäi osalejaid napiks. Aeg-ajalt on korraldatud väljasõite, et tutvuda teiste külaseltside tegevusega. Kohtutud on Venevere ja Muuga külaseltsi liikmetega ning uudistatud Muuga mõisat. Teatriski on koos käidud.
Praegu mõeldakse tuleval aastal ees ootavale külapeole ning selleks ajaks on kavas paigaldada kõikide majapidamiste juurde ühtemoodi postkastid ja panna üles kolm infotahvlit. Ka bussiootekoda loodetakse selleks ajaks valmis saada. Niikaua, kuni külaselts elujõuline on, toimib ka Adraku külaelu tavapärases rütmis.
TOOMAS REINPÕLD
