Paljude aastate jooksul on olnud juttu Vao-Päinurme-Sulustvere tee Kütimäe-Rutikvere vahelise teelõigu tolmuvabaks muutmist. Nüüd on on see 1,4 kilomeetrine teelõik lõpuks kõvakatte alla saanud. Töö tegi TREV-2.
Pajusi vallavanem Reet Alev lausus, et neli-viis aastat tagasi lülitati selle teelõigu remont riiklikku teehoiukavasse. Pajusi vallavanema sõnul alustati sellel teelõigul remonditöödega augustis, natuke rohkem aega kulus teetruubi ehitamisele. Kõvakatte tegemine võeti ette septembrikuu teisel poolel ja see töö kestis vaid paar-kolm päeva. 23. septembril lõpetati kõvakatte rajamine.
Tallinna-Tartu maanteele lühim tee
Siiani oli see lõik takistavaks pudelikaelaks Jõgeva suunalt Paide ja Tallinna suunda sõitvate sõidukijuhtide jaoks. Kütimäest Järvamaa piirini oli jäänud lühike, tolmav ja mitte kõige tasasem teelõik, mis sundis paljusid Jõgeva kandi sõidukijuhte siiani Tallinnasse Põltsamaa kaudu sõitma. Reet Alev tõdes, et just Pajusi valla rahvas kasutab seda teed väga sageli Tallinna-Tartu maanteele välja jõudmiseks. Lisaks sellele, et nii pääseb Jõgeva piirkonnast ja Pajusi kandist Tallinna-Tartu maanteele lühemat teed, on Koigi kaudu Tallinna-Tartu maanteele sõita tunduvalt rahulikum kui tiheda liiklusega põhimaanteel.
Veel paar lõiku vaja tolmuvabaks muuta
Äsja kõvakatte saanud teelõigu lähedal Pajusi vallas asub kalakasvatus, milleni viiv teelõik kuulub Pajusi vallale. Reet Alevi sõnul on selle lühikese teelõigu remontimine nüüd Pajusi vallale väljakutseks. Riigiteedest on Pajusi valla piires üsna palju kasutatav teelõik Rähmu-Loopre, mis oleks samuti vaja tolmuvabaks muuta. Probleemiks on veel Tapikule suunduv teelõik. Need on riigimaanteed ja millal nende teelõikude tolmuvabaks muutmine ette võetakse, ei ole veel teada.
Reet Alev lubas, et kindlasti peavad nad maanteeameti inimestega sidet ja tuletavad neile oma muresid aeg-ajalt meelde.
Praegu on Pajusi vallas esmatähtsaks Pisisaare-Põltsamaa kergtee ehituseks ette valmistumine. Samuti ülekäigukohtade ohutumaks muutmine valla suuremates külades. Sellistesse kohtadesse vöötradasid ei tehta ja need kohad saab ohutumaks muuta künnisega ülekäigukohtade rajamisega.
Reet Alevi sõnul kasutavad äsja tolmuvabaks muudetud teelõiku väga sageli ka Päinurme elanikud, kes sealtkaudu Põltsamaale sõidavad. Piirkondlikke teenuseid tarbivad Päinurme inimesed enamasti Põltsamaal, Paidesse minnakse Päinurmest pigem siis, kui on tõepoolest vaja maakonna keskusesse minna.
Reet Alev tõdes, et praeguse Järvamaa piiresse kuuluv Päinurme ja Imavere on mõlemad aja jooksul piirkondliku keskuse mõttes Põltsamaa külge kasvanud. Kui need piirkonnad peavad oluliseks Järvamaa identiteeti hoida, siis on see nende piirkondade elanike otsus ja valik.
TOOMAS REINPÕLD
