Jõgeva vald läbi sajandi

Jõgeva vald loodi de jure iseseisva omavalitsusena 1866. aasta vallaseadusega ning selle esialgne halduspiirkond kattus Jõgeva mõisa aladega, mis kuulusid Laiuse kihelkonda. Jõgeva valla alguspäevaks loetakse 18. veebruari 1867, mil esmakordselt kogunes Jõgeva vallavalitsus. Vallaseadusega sündisid omavalitsused ka Palamuse ja Torma aladel.

Sealt alates, 151 aasta jooksul, on Jõgeva valla nime kandev omavalitsus pidevalt suurenenud ja kasvanud, kandes okupatsiooniaastatel Jõgeva külanõukogu nime nagu teisedki haldusüksused. 1970ndatel ühinesid Jõgevaga ka Laiuse ja Vaimastvere alad ning moodustus omavalitsus, mis kuni eelmise sügiseni eksisteeris Jõgeva vallana. 2017. aasta haldusreformi tulemusena ühinesid vallaga veel Jõgeva linn ning Palamuse ja Torma vald ja alates käesolevast aastast eksisteerib maakonna suurima omavalitsusena Jõgeva vald.

Suure valla ajalugu on ääretult rikas ja mitmepalgeline. Samuti kui Vooremaad läbiv loodus, kus vald asub. Valla territooriumil asub mitmeid erilisi turismiobjekte ja vaatamisväärsusi (Palamuse muuseum, Kuremaa loss, Laiuse lossivaremed, Kärde rahumaja, Endla looduskaitseala), mis kõnetavad ka väliskülalisi. Viimastel aastatel on ehitatud valla territooriumile arvukalt rajatisi, mis pakuvad vallarahvale ja külalistele igakülgseid võimalusi vaba aja veetmiseks. Olgu siinkohal nimetatud kaasaegseid spordihooneid, Kuremaa mini-spaad ja tervisradasid, Vaimastvere Arenat.

Samuti on valla visiitkaardiks rahvusvahelise kandepinnaga suurüritused nagu Paunvere väljanäitus, Jõgevatreff, Küüslaugufestival, Theodor Lutsu filmipäevad või Sadala Külade näitemängupäevad. Aga Jõgeva valda tuntakse läbi sajandi ka eduka põllumajandus- ja metsatööstuse piirkonnana, kus tänagi annavad tooni taime- ja loomakasvatusettevõtted ning metsafirmad.

blog comments powered by Disqus