Teisipäeva pärastlõunal külastas Jõgevat Euroopa Parlamenti kandideeriv Yana Toom, kelle külaskäik hoolimata kaunist ilmast tõi Jõgeva kultuurikeskuse kammersaali rahvast pilgeni täis.
Europarlamendi saadik tõdes, et ilmselt saab seekordne valimisaktiivsus olema väga madal. „Seda kahel põhjusel: üks põhjus on selles, et alles olid riigikogu valimised ja oleme selles olukorras kandidaadina, kus koputan taas valija uksele ja palun uuesti tema toetust. Alati küsitakse, miks peibutuspartidena riigikokku kandideerisime, kui sinna niikuinii ei lähe,“ sõnas Yana Toom. Ta lisas, et esialgu peeti europarlamendi saadikutega nõu, ehk ei peaks riigikokku kandideerima, kuid viimaks otsustati siiski valimistel erakonda toetada.
Haridus digiajastul ja vaba internet
„Teine põhjus on selles, et meie inimesed ei saa aru, mida europarlament teeb. Inimesed tahavad käega katsutavat tulemust,“ märkis Toom, lisades, et tihti näevad inimesed hoopis kohalikus omavalitsuses toimetavaid valla- või linnajuhte, kes midagi füüsilist ära teevad. „Europarlamendi puhul jäävad kõik asjad väga kaugele. Samas ei märgita näiteks uue hoone avamisel, et see on eurorahadega ehitatud,“ lisas Toom.
Kolme komisjoni liikmel jagus häid sõnu ka teistele saadikutele. „Eesti saadikud on kõik väga tublid. Hoitakse kokku ja meie koostöö on hea,“ kiitis Toom, kes kuulub petitsioonide komisjoni, haridus- ja kultuurikomisjoni ja sotsiaal- ja tööhõivekomisjoni. Nii kuuluvad tema ampluaasse näiteks internetivabadusega seotud küsimused ning haridus digiajastul ja selle olulisus.
„Meil on kõigil nutitelefonid, aga me ei oska neid nii hästi kasutada. Probleem on see meie lastele, sest uuringud näitavad, et 25 aasta jooksul kaob Euroopa Liidust 30 protsenti olemasolevatest töökohtadest,“ märkis Toom, tõdedes, et seejärel läheb vaja digioskusi, mida paraku Eesti ega Euroopa Liidu koolides väga ei anta.
„Meil ei ole täna universaalset kirjeldust, millised digioskused peavad koolilõpetajal olema. Lisaks muutuvad digioskused kogu aeg, mis eeldab, et kogu aeg tuleb juurde õppida ja end täiendada. Me saame aru, et digioskustest saab uus sotsiaalse ebavõrdsuse alus,“ rääkis Toom.
Nii võeti 2017. aasta 17. novembril vastu sotsiaalsete õiguste sammas, mis oli Euroopa Liidu ajaloos esimene kord, kus liit võttis vastu raamistiku, milles räägiti, kuidas sotsiaalse ebavõrdsusega Euroopa Liidus tervikuna võidelda. „Seda pole vaja humanitaarsetel kaalutlustel, vaid ka sellepärast, et peale Brexitit said kõik aru, kui ohtlik on sotsiaalne ebavõrdsus,“ rääkis Toom.
Tema sõnul ulatus see Suurbritanniasse, kus idaeurooplased võtsid kohalikelt ära töö, mida nood teha ei tahtnud või töötasid tõhusamalt ametikohtadel, kus kohalikud märksa kõrgemat tasu soovisid. „Terve London oli täis plakateid, mis käskisid „Poola santehnikutel“ koju minna. Tegelikult oli tegemist Ida-Euroopast pärit meestega, kes oskasid kõik vajalikud tööd ära teha. See tekitas kohalikes viha,“ rääkis Toom.
Vastu võetud sotsiaalsete õiguste sammas peaks vähendama ebavõrdsust läbi 20 põhimõtte, millega jälgitakse liikmesriikide edu, võttes arvesse näiteks oodatava eluea, tervelt elatud aastad ja töötusemäära. „Meil on probleem ukrainlastega. Andsime ukrainlastele viisavabaduse. Kusjuures aasta jooksul on seda kasutatud 29 miljonit korda. Viisavabaduse tingimus oli see, et tegemist on turismiviisaga, millega tööd teha ei või. Erandiks on hooajatööd. Seda juhtub Brüsseliga tihti, et kui kehtestatakse erand, siis vanad demokraatlikud riigid ei tea, kui nutikad võivad olla endised Nõukogude Liidu inimesed. Nii tehti Poolas renditööjõu firmad, ning ei tuldud ka selle peale, et hooajatööna näidatakse igasuguseid asju. Nii otsustasime, et see tuleb läbi vaadata, et ka siin meie inimesi kaitsta ja erandeid oleks võimalikult vähe,“ ütles Toom.
Tunti huvi e-valimiste ja presidendi vastu
Enim tundsid kohaletulnud huvi päevakajaliste teemade vastu. Näiteks e-valimiste legitiimsuse vastu. Kuid Toom tõdes, et valimised kaotanud erakonna esindaja suust kõlaks e-valimiste vastane arvamus eneseõigustusena.
„Tuleks liikuda selles suunas, et mõistaksime, kuidas ID-kaardiga hääletus käib. Mina ei hääleta elektroonselt ja palun ka valijatel alati kohale minna. Meil aetakse kas teadmatusest või meelega segamini see, et mujal ei ole e-valimisi. On e-vote ja i-vote, millest esimene tähendab, et kasutatakse masinaid sedelite lugemiseks ja teine tähendab internetihääletust. Seda pole peale meie mitte kuskil,“ sõnas Toom.
Tunti huvi ka president Kersti Kaljulaidi Venemaa visiidi vastu. „Kui see uudis tuli, mõtlesime poliitikutega, mis see on. Selgus, et nad põrkasid Putiniga Normandia dessandi tähistamisel kokku, vahetasid viisakusi ja ütlesid, et oleks vaja kohtuda. Kersti Kaljulaid, siiras inimene nagu ta on, andis signaali, et ta lähebki. Selle juures on hea see, et kui kaks või kolm korda kutsuti Eesti ministreid Venemaale majandusfoorumile, ei julgenud keegi minna. Sest selge oli see, et minnes saaks meediapeksu, mis tooks kaasa valitsuskriisi. Enam seda ei juhtu. Pärast seda, kui president Venemaal käis, avas ta selle ukse ka meie poliitikutele. Au ja kiitus talle selle eest,“ sõnas Toom.
Samuti lubas Toom, et eurotoetused jätkuvad ka edaspidi. „Aastatel 2004–2016 sai Eesti Euroopa Liidult kuue miljardi võrra rohkem raha kui maksis. Ka järgmisel perioodil saame kolm kuni neli miljardit rohkem, kui tagasi maksame. Täpne summa sõltub sellest, kuidas tuleb Brexit.“
Lisaks avaldas ta lootust, et põllumajandustoetusi ei kärbita. „Meie põllumajandustoetused on madalamad kui mujal. Aga selle üle vaieldi pikalt ja lepiti kokku, et neid ei kärbita.“
KERTTU-KADI VANAMB
