Selle nädala esimestel päevadel saabusid kümned rapsikoormad. “Möödunud nädalavahetusel olid soodsad ilmad koristustöödeks, mis võimaldas põllumeestel saagi kätte saada ja meile tuua,” rääkis Werol Tehaste ostujuht Indrik Unt. “Mida suurem on rapsis õlisisaldus, seda rohkem boonust hinnale juurde saab. Õli on rapsis tänavu aga suhteliselt erinevalt. Praeguseks toodud rapsikoguste järgi ei saa veel põhjalikumaid järeldusi teha. Küll on aga tänavu tarvis eraldi välja sorteerida põua tõttu peenikeseks jäänud seeme, mis õli ei sisalda.”
Indrik Unt rääkis, et AS Werol Tehased vajab õli tegemiseks 00-sorte ja vaid selliseid sorte Eestis kasvatataksegi. “Neil sortidel on glükosinolaadid ja erukahape viidud võimalikult madalale, nagu toiduainetetööstuse nõuded ette näevad. Kokku on rapsisorte, mida Eestis sobilik kasvatada, üle kahekümne. Werol Tehased on põllumeestele soovitanud rapsisortidest kasvatada keskvalmivat ‘Herost’, varast ‘Campinot’ ja hilist ‘Haydn’it’, mis on läbi aastate head saaki andnud.”
Indrik Undi sõnul toovad Werol Tehastesse rapsi mitmed põllumajandusfirmad, kellega on koostöö kestnud aastaid. “Mõni ettevõte teeb teatud perioodiks ka rapsikasvatuses vahe, kuid siis jätkab seda jälle. Üldiselt on meil klientide arv ikka 150 piiresse jäänud, ” märkis ostujuht. Rapsi varumisel teevad Werol Tehased koostööd ka firmadega Kemira GrowHow, Farm Plant ja Kesk-Eesti Viljakultuuride Ühistu. Rapsi varumist jätkame kindlasti veel oktoobrini,” teatas ostujuht.
Tormas üle poole rapsist koristatud
Torma Põllumajandusosaühingus on praeguseks raps koristatud juba 137 hektarilt ja 120 hektaril ootavad veel koristustööd ees. “Vihmanappuse tõttu on tänavune saak võrdlemisi tagasihoidlik. Aprillist kuni juuli lõpuni on meie põllud saanud vaid 70 millimeetrit sademeid, mis on praktiliselt ühe kuu norm kolme kuu kohta. Õli on rapsis aga rohkemgi kui varasematel aastatel ja seda piisava päikese tõttu,” rääkis agronoom Koidula Liis. “Põhilise sissetuleku annab osaühingule piimatootmine, seetõttu rapsikasvatamine majandustulemusi eriti ei mõjuta. See on kõrvalharu, mis vajalik kultuuride vahelduseks külvikorras. Rapsi oleme kasvatanud igal aastal 200-250 hektaril. Rapsipõllud paiknevad Voorel, Kõnnus ja Torma keskasula ümbruses.
Torma Põllumajandusosaühingul on rapsi turustamiseks juba mitmendat aastat leping firmaga Kemira GrowHow, kes rapsi omakorda Werol Tehastele edasi müüb.
Osaühingus Pajusi ABF kasvatakse rapsi 116 hektaril. Firmajuht Lembit Paal iseloomustas tänavust saaki: “Põllud on ilusad ja raps püstine, mis aga näitab, et saak pole just kiita. Hea saagi saab enamasti lamandunud põldudelt. Samuti on tänavu iseloomulik seemne ebaühtlane valmimine.”
Pajusi ABF müüb rapsi aktsiaseltsile Werol Tehased Jõgevamaa Tootjate Liidu vahendusel. Lembit Paali sõnul on plaanis lähiajal osta kuivati, mis sobib nii rapsi kui ka teravilja kuivatamiseks.
JAAN LUKAS
