?Tehas töötab 24 tundi ööpäevas,? kinnitas Weroli juhatuse liige Helmo Hainsoo ning lisas, et ettevõte raskustest on üle saanud peamiselt tänu tublile töökollektiivile. ?Werol on eelarvemahus töötanud tegelikult terve majandusaasta ning kui üle-eelarvelised kulutused välja jätta, siis oleksime praegu 4,4 miljoni kroonises kasumis,? selgitas juhatuse liige. Riigile kuuluva ettevõtte pearaamatupidaja Kaja Pärna sõnul oleks augustiks ehk majandusaasta lõpuks olnud Weroli kasum 4,4 miljonit krooni. ?Ainuüksi märtsikuus teenis firma 1,9 miljonit krooni kasumit,? nentis Pärn, kuid lisas, et ülevarutud rapsiga ning selle realiseerimisega seotud kulusid arvestades ei lõpe siiski majandusaasta Weroli jaoks siiski positiivselt.
Ülejääk kaob suve lõpuks
Tootmisosakonna juhataja Esko Lehtpuu sõnul oli tehas esialgselt planeeritud töötlema 180 tonni rapsiseemet aastas. Hetkel töötatakse enam kui täisvõimsusel: rapsikoogiks ja -õliks saab ööpäevas 210 tonni seemet. Üleliigse seemne osas kasutatakse ära teisi tootmisvõimalusi. Peamiselt on siinkohal abiks Soome firma Raisio. ?Kogu ülejäänud seemne, mida mujale suunata ei saa, realiseerime ise augustikuuks, kui algab uus majandusaasta,? kinnitas Hainsoo. Ta avaldas lootust, et probleemid üleliigsete kohustustega on selleks ajaks ajalugu. Painküla tehase seemnelaod olid eile tühjad, sest kokkuostetud rapsi ladustatakse Tamsalus ja Valgas. Tehase juures hoitakse vaid ühe kuu tootmismahu jagu seemet.
Weroli eksjuhi Erki Aaviku tegutsemisajal sõlmiti lepinguid enam 110 000 tonni rapsiseemne ostuks, mis on ligi 40000 tonni enam, kui oli planeeritud. Kahjulike tehingute põhjuseks võib pidada Aaviku soovi seeme kallimalt edasi müüa. Rapsiseemne maailmaturu hind on tänaseks aga oluliselt langenud, millest on tingitud ka kahju firmale.
Weroli praeguste juhtide arvates on rapsiseemne ostmine plaaniga edasi müüa riskantne tegevus. ?Kui minna rapsiga kauplema, tuleks edasimüügi hind fikseerida juba ostmise hetkel. Loota, et hinnad üles lähevad, on sinisilmne,? arvas firma pearaamatupidaja Pärn.
Ta lisas, et kui meenutada aastatagust rapsi maailmaturu hinda oli see pea 120 eurot/ tonni kohta kõrgem tänasest hinnast, mis oli ka viie aasta kõrgeim. ?Eelnevatel aastatel on rapsiseemne hind maailmaturul kenasti tõusnud, aga sel aastal on see olnud pigem langev, seisev või aeglaselt tõusev,? selgitas Helmo Hainsoo. Tema sõnul on hinna püsimine tingitud headest saakidest.
Tulevikus loodetakse selgust
Hainsoo sõnul on praegu firma esmane eesmärk jätkata maksimumvõimsusel tootmist. ?Nõudlus toodangule on olemas ja seisma pole praegu midagi jäänud,? lisas Pärn. Samas seab firma tegevusele piirangud tõsiasi, et tehas on logistiliselt välja ehitamata. Lattu saab varuda vaid ühe kuu toodangu. ?Tehase väravajoonelt käib ööpäevas läbi 420 tonni toorainet ja toodangut, mis seab suure koormuse,? nentis Hainsoo.
Jõgeva maavalitsuse algatatud projekti Painküla tööstuspargi juurde viiva raudteeharu rajamiseks toetavad Weroli juhid kahe käega. ?Loomulikult oleks meil sellistes tingimustes head võimalused kasumit toota,? ütles Hainsoo. Rapsiseemne ladustamiskohtadele Valgas ja Tamsalus on rongidel juurdepääs juba olemas, kuid vedu käib praegu autodega.
Samas nendib tehase juhatuse liige, et maavalitsuse plaaniga võib kaasneda probleeme. ?Riigi kohus oleks luua ettevõtlusele infrastruktuur. Sellel raudteelõigul oleksid hooldamisel ja opereerimisel erinõuded ning erakapitalil poleks neid teostada võimalik,? väitis Hainsoo ja avaldas lootust, et tulevik toob selgust ka mitmes teises asjas, eelkõige omandisuhetes.
?Põhiline on, et Weroli nõukogu leiaks uue heade kogemuste ning majandusliku mõtlemisega juhatuse esimehe ning me jääksime poliitilistest tõmbetuultest välja,? sõnas pearaamatupidaja Kaja Pärn. Konkurss uue juhatuseliikme leidmiseks on praegu lõpusirgel.
MARTTI KASS
