Neljapäeva öösel vastu reedet Jõgevale jõudnud soomusrong nr. 7 „Wabadus” tõi kohale sadu suuremaid ja väiksemaid pealtvaatajaid. Kannab see soomusrong edasi ju meie ajaloolist suurt mõtet: tähistame sellel aastal Vabadussõja 100. aastapäeva, mis puudutab otseselt ka meie tänast maakonda. Seepärast peatus ajalooline rong kahel päeval Jõgeval ning oli uudistajate käsutuses pühapäeval veel ka Kaareperes.
Pöördus ju eestlaste sõjaõnn paremuse poole 1919. aasta algul just Aidu lahingus, kus peatati Punaarmee pealetung Kesk-Eestisse. Ajaleht Sakala kirjutas 5. jaanuaril aastal 1929, et kolm päeva kestnud ägeda võitluse tulemuseks oli punavägede edasise liikumise seismapanek.
„Ajutisele Valitsusele truuks jäänud 2. jalaväepolgu osad asusid 1918. aasta 23. detsembri varahommikul Tapiku-Lahavere-Aidu joonele, kuid taganemise tõttu kaotati palju mehi. Maha jäid punaste poolehoidjad ja rindele läksid kõik need, kellel usk vabariigi eest võidelda. 27. detsembril tungisid punased Aidu peale, kuid see löödi pärast pikka ja vihast võitlust siiski tagasi,“ kirjutati lehes.
Ilmselt mõtlesid kõik soomusrongi külastanud meie vabadusele ja tänasid mõttes neid, kes vaba riigi eest seisnud. Vabadus on hinnaline, kuid kui seda piisavalt ei väärtustata, muutub see iseenesest mõistetavaks. Ometigi ei tohi sellel juhtuda lasta. Ilmselt on Vabadussõda meenutavad sündmused sel teel olulised ka tänapäeval ja kannavad endas edasi meie esiisade saavutatut.
