Võrumaal on õpetajatel kõrgeim palk Urvaste vallas

Haridusministeeriumi koostatud ülevaate järgi makstakse Võrumaal õpetajatele kõrgeimat keskmist palka Urvaste vallas ja kõige madalamat Meremäe vallas. Urvaste vallas on õpetaja keskmine brutopalk 955 eurot kuus, Meremäe vallas 705 eurot.

Urvastes on õpetaja palk seega 250 eurot ehk 26 protsenti kõrgem kui Meremäel. Võrumaa omavalitsuste keskmine õpetaja palk on 818 eurot kuus. Kuidas on Urvaste vallas võimalik õpetajatele sellist kõrget palka maksta?

Vald hoolib

Vallavolikogu esimees Aivo Värton ütles palgateemat kommenteerides, et vallas hoolitakse haridusest. “See näitab, et vald hoolib koolist ja õpetajatest,” lisas Värton, “Meil on head palgad ja head õpetajad ning renoveeritud kool, mistõttu võiks kool pakkuda huvi naabervaldade lastele.” Ta tõi valla poliitika kohta veel näite, et ühena vähestest Võrumaa omavalitsustest ei küsita Kuldre lasteaias söögiraha. Urvaste vallas on riigitoetusega arvestatud õpetaja keskmine palk ja tegelik palk enam-vähem tasakaalus, kõigis ülejäänud Võrumaa omavalitsustes makstakse õpetajale välja arvestatud palgast kas märksa madalamat või kõrgemat palka.

Raha hoitakse lisatasudeks

Näiteks toob haridus- ja teadusministeerium aasta esimese kahe kuu põhjal tehtud ülevaates välja, et Lasva vald on üks neid omavalitsusi, kus makstakse õpetajale riigitoetusest oluliselt väiksemat palka. Riigi poolt ette nähtud arvestuslikust palgast makstakse Lasvas õpetajale 160 eurot vähem palka. Lasva valla Kääpa põhikooli direktor Igmar Matto põhjendas erinevust arvestusliku ja tegeliku palga vahel lisatasudega, mida makstakse mitte igakuiselt, vaid mõned korrad aastas. “Seda hirmu, et palgaraha välja maksmata jääks, ei ole,” kinnitas Matto, “meie õpetajate palgamäärad vastavad 1. jaanuarist valitsuse määruses kehtestatule.” Matto lisas, et koolil on võimalus oma palgapoliitika üle ise otsustada ja kooli motivatsioonisüsteem on praegu väljatöötamisel. Arvestusliku palgaga võrreldes maksti aasta algul tegelikku palka õpetajatele oluliselt vähem veel Haanja, Rõuge ja Võru vallas. Haanja vallavanem Juri Gotmans põhjendas erinevust asjaoluga, et Haanja kooli klassikomplektide arv ja õpetajate arv on suurem, kui riik ette näeb. See on tingitud asjaolust, et lisaks õppetööle Haanja koolimajas toimub õppetöö ka Ruusmäe koolihoones, kus on liitklassina 1.–3. klass. Väiksemate klassikomplektide pidamist põhjendas Gotmans asjaoluga, et need on õpilasesõbralikumad, õpetaja saab rohkem aega kasutada õpilasega individuaaltöös ja ei teki olukorda, kus ühe õpetaja kohta on 30 last. Riik eraldab teatavasti raha klassikomplektide alusel, arvestades, et igas klassis peab olema teatud arv õpilasi. Nii näiteks on Haanja koolis 71 õpilast ja sellise õpilaste arvu juures eraldab riik raha seitsmele klassikomplektile. “Meil on aga kaheksa klassikomplekti,” märkis Gotmans, “sellest tulenevalt saab Haanja vald maksta õpetajatele minimaalsest ettenähtud tasust ainult mõne euro võrra suuremat tasu.”

Võru vallavanem Georg Ruuda põhjendas erinevust asjaoluga, et õpetajatele riigi poolt eraldatud palgaraha võimaldab maksta lisaks tasule tundide andmise eest lisatasu täiendavate tööülesannete eest. “Lisatasu makstakse klassijuhatamise, arenguvestluste, olümpiaadide ettevalmistamise ja muude taoliste tegevuste eest,” märkis Ruuda. Millal ja kuidas need tasud välja makstakse, otsustab kooli juhtkond.” Ruuda lisas, et riigi poolt eraldatud raha õpetajate palkadeks, täiendkoolituseks, õpikute ja õppevahendite soetamiseks ning investeeringukomponenti on Võru vallas kasutatud sihipäraselt. Võrumaa kõrgeim arvestuslik õpetaja palk on Rõuge vallas, see on 1000 eurot. Esimese kahe kuu põhjal oli õpetajate tegelik töötasu sellest 123 eurot väiksem, 877 eurot. Rõuge vallavanem Tiit Toots põhjendas erinevust asjaoluga, et palgarahast on jäetud reservi umbes 7000 eurot, mis on ette nähtud õpetajatele asendustasude maksmiseks haiguste ja koolituste ajal ning uue õppeaasta esimesel neljal kuul uuest õppekavast tulenevate täiendavate õppetundide rahastamiseks. Lisaks on jäetud kooli direktorile võimalus maksta õpetajatele lisatasu kokku 1000 euro ulatuses kuus arenguvestluste põhjal. Haridusministeeriumi info kohaselt põhineb riigi rahastamismudel õpilaste arvul ja see lepiti omavalitsustega kokku 2007. aastal. Selle põhjal saavad suurema õpilaste arvuga omavalitsused maksta ainuüksi riigi toetusest suuremat palka kui omavalitsused, kes on koolivõrgu muutmise otsustamist edasi lükanud. Osa omavalitsusi on teinud teadliku otsuse hoida alles väiksema õpilaste arvuga kool ja lisavad koolide eelarvetesse riigi toetusele oma panuse.  Õpetajale riigi poolt ette nähtud minimaalne brutopalga määr on 715 eurot.

Edaspidi toetatakse rohkem väiksemaid põhikoole

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ütles palgaerinevusi kommenteerides, et tuleva aasta algusest rakenduv uus hariduse rahastamise mudel toetab võrreldes varasemaga rohkem väiksemaid põhikoole.

Praeguse süsteemi järgi, mis arvestab õpilaste arvu, on kehvas seisus väiksemad omavalitsused või need, kus tegutseb mitu väiksemat kooli, sest õpetajale palga maksmiseks peavad nad riigi toetusele lisa maksma. Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo on varem kinnitanud, et edaspidi pole enam väiksemaid koole kavas sulgeda ning vajadusel on neile kavas koolituse jätkamiseks peale maksta. Aaviksoo ütles, et uus mudel toetab põhikoole, kuueklassilisi koole ja kool-lasteaedu. Mudelis nähakse ette mitmed erandid saarte ja väiksemate kohtade tarbeks. Väiksematele antakse raha juurde, gümnaasiumiastmelt võetakse vähemaks,” seletas Aaviksoo uue mudeli põhimõtteid. Teeme tugeva põhikooli.”

Gümnaasiumiosas näeb ministeeriumi plaan ette katta kogu Eesti riigigümnaasiumidega ja kui ka omavalitsused soovivad gümnaasiume ülal pidada, siis tuleb hakata neile juurde maksma. Esimeses järjekorras rajatakse lisaks Viljandile, Haapsalule ja Jõgevale riigigümnaasiumid Sillamäele, Tartusse, Võrru, Pärnusse ning Jõhvi. Tulevikus peetakse esmatähtsaks, et igas maakonnakeskuses tegutseks vähemalt üks gümnaasium.

Õpetajate keskmine brutopalk (eurodes) Võrumaa omavalitsustes käesoleva aasta esimese kahe kuu põhjal

Omavalitsus        Arvestuslik      Tegelik    Vahe    Õpetajakohtade arv

Urvaste               957                955         –2        12,2

Mõniste               818                912         +94      9,0

Rõuge                 1000              877         –123     13,1

Vastseliina          910                873         –37       19,8

Võru vald             958                837         –121     39,9

Võru linn             880                837         –43       135,9

Varstu                 878                811         –68       20,6

Sõmerpalu           859               790         –69       22,5

Antsla                 831                779         –51       28,1

Lasva                  938                778         –160     14,0

Misso                 627                762         +135     7,5

Haanja                856                721         –135     10,5

Meremäe             604                705         +101     7,7

                 Allikad: Haridus- ja teadusministeerium, omavalitsused

i

INNO TÄHISMAA

blog comments powered by Disqus