Võru tüdruk kaitses doktorikraadi ja jätkab teadustööd USA pealinnas

 

Võrus 11 aastat tagasi vene gümnaasiumi lõpetanud Irina Nossova kaitses augustikuu viimasel kolmapäeval Tartu ülikooli juures õigusteaduse doktorikraadi ja kavatseb jätkata teadustööd USA pealinnas Washingtonis maineka Georgetowni ülikooli juures.

Teadustöö kaitsmise järgsel päeval oli Irina pärast aastapikkust vahet taas käimas sünnilinnas Võrus ja oli nõus rääkima oma elust ka Võrumaa Teataja lugejatele. Olgu öeldud, et vene perest pärit Irina valdab vabalt eesti keelt.

Kõigepealt teadustöö kaitsmisest. Töö ise kandis pealkirja “Venemaa rahvusvahelisest õigusest tulenevad nõuded riigiga külgnevates meredes: mereala kui suveräänsuse laiendus” ning puudutas nii mereõigust kui Venemaa õigust. Juhendaja oli professor Lauri Mälksoo ning oponendid dr Eric Franckx Brüsseli Vrije ülikoolist ja Eesti Mereakadeemia rektor Heiki Lindpere. 

Tuleviku kavatseb siduda USAga

Irina on töötanud Eesti juhtivates advokaadibüroodes, ent tuleviku kavatseb siduda USAga. Ta elab juba aasta aega USA pealinnas Washingtonis ja töötab Georgetowni ülikooli juures külalisprofessorina rahvusvahelise mereõiguse ja Venemaa õiguse alal.

“Esiteks on kodutunne tekkinud,” põhjendab ta USAsse kolimist, “seal on pesa punutud ja sõpru on tekkinud.” Samuti on võimalik USAs rakendada kogutud teadmisi uurimisvaldkonnas, mis on rahvusvaheline mereõigus, Venemaa õigus ja Venemaa suhe rahvusvahelise mereõigusega. USA on ainus suurriik, mis pole liitunud rahvusvahelise mereõiguse konventsiooniga, seetõttu toimub seal palju mereõiguse alaseid koolitusi ja konverentse.

Rahvusvahelist ja Vene õigust kümmekond aastat uurinud Irina Nossova peab praegust olukorda Eestis väga turvaliseks. “Eesti on väga ohutu riik,” kinnitas Nossova. Ta ütles, et julgeb väita, et Venemaa poolt Eestile mingit ohtu ei ole. “Minu poolt vaadatuna on Vene – Eesti suhe faasis, kus oodata on pigem häid arenguid kui tagasilööke,” ütles ta. Need head arengud on eeskätt ärisuhted ja Vene turistide huvi. “Selle tõestuseks on täis rongid, mis pühade ajal Venemaalt Eestisse tulevad,” tõi Irina näite. 

Viibis vahetusõpilasena aasta Georgia osariigis

Irina teadustöö puudutab muu hulgas Põhja-Jäämere naftaväljade kasutamist, mis saab lähiajal võimalikuks seoses mandrijää sulamisega. Irina ütles, et alade jagamine kestab tükk aega ja Venemaa on vastavale komisjonile avalduse esitanud. Põhja-Jäämere naftavarudele pretendeerivad lisaks Venemaale veel Kanada, USA, Norra ja Taani, viimane Gröönimaa kaudu.

Eesti jaoks Põhja-Jäämere naftavarude kasutuselevõtt midagi olulist ei tähenda, välja arvatud ehk seik, et rahvusvaheline põhihuvi nihkub Läänemere Nord Streamilt Põhja-Jäämerele.

Esimene kontakt USAga oli Irinal juba kooliajal, mil ta õppis vahetusõpilasena pool aastat 11. klassis Georgia osariigis Athensi linna eliitkoolis. Pärast seda lõpetas ta Võrus gümnaasiumi keskmise hindega 93,5 ja asus õppima Tartu ülikooli õigusteaduskonna riigieelarvelisel kohal.

Võru vene gümnaasiumi kohta on Irinal öelda ainult kiidusõnu ja tema sõnul oli tegemist väga tugeva kooliga. Vene gümnaasiumide kaotamise kohta Eestis ütles Irina, et ei taha poliitikasse sekkuda, aga iga rahvus peaks saama haridust emakeeles. “Samas pean õigeks, et Eestis on kohustus rääkida riigikeelt – eesti keelt,” lisas ta,  kinnitades, et temal pole kunagi olnud eesti keele rääkimisega probleemi.

Irina ema ja isa on mõlemad venelased. Ema on pärit Võrust, isa Moskvast.

Võrust on Irinal meenutada ainult head. Ta elas järve lähedal ja tal on meeles õnnelikud hetked, kui sai kohe hommikul randa minna.

i

INNO TÄHISMAA

blog comments powered by Disqus