Enam ja olulist on suudetud korda saata Saare vallas: Kalevipojale kui eestluse elujõu kehastusele pühendatud muuseum ja teemapark ning kaunis paisjärv Voorel on õnnestunud ettevõtmised. Huvi pakuvad Elistvere loomapark Tabivere vallas, Lutsu kirjanduskangelaste esitlus Palamusel ja Endla järve rabateed Jõgeva vallas. Lisaks mõned omanäolised turismitalud ? ja ongi kõik. Liiga vähe, et meelitada Jõgevamaale välisturiste.
Kui Saaremaal ja Pärnu maakonnas käib 1000 elaniku kohta päevas 22 välisturisti, siis Ida-Viru- ja Jõgevamaal vaid 1-2 välismaalast (Statistika aastaraamat 2006). Vahe on enam kui kümnekordne. Kui majanduse ja tööhõivega oleme rebinud ennast riigi keskmiste hulka, siis turismiarendusega ei saa me kuidagi paigast. Ometi peaks Vooremaa oma ainulaadse ja ilmeka loodusega olema huvipakkuv paljudele. Ilmselt puudub meie objektidel atraktiivsus, need ei ole tõusnud turismimagnetiteks.
Parim kohtKui naabermaades on sobivatesse kohtadesse (Kuopiosse, Viiburisse, Novgorodi) ehitatud vaatetornid looduse vaatlemiseks, siis meil on jäänud ainsaks tõsiseltvõetavaks vaatetorniks Suure Munamäe torn. Mäletan 1970. aastal Soome külastamise ajast, kuidas sealne turismifirma sõidutas meid 400 km kaugusele, et näidata Kuopio vaatetornist tuhande järve maad, kulutas selleks terve ööpäeva. Mulje oli rabav. Ka Haanjasse sattudes olen käinud mitmel korral Munamäe tornist Kagu-Eestit vaatamas. Selgus, et sealt käib aastas läbi 50 tuhat inimest. Nii on Munamäe torn nii külastajate arvu kui ka rahalise käibe poolest edukaim turismiobjekt Võrumaal.
Viimasel ajal on meilgi hakatud otsima paremaid kohti vaatetornide ehitamiseks. Olen kindlalt veendunud, et meie unikaalse vooremaastiku näitamiseks tuleks see ehitada Laiuse mäe lõunanõlvale, Vooremaa algusse. Siin asunud vana mõisarehe põleng on avanud selleks ka uued võimalused. Umbes 50 m kõrgune vaatetorn avaks meie silmadele kogu Vooremaa oma loodusilus. Järvede, metsade ja suurte põllumassiivide pilt on Haanja metsamaastikust mitmekordselt huvipakkuvam.
Hüppelaud turistideleSiit saaksid ülevaate Vooremaast kõik Eesti külalised presidentidest tavaturistideni välja. Tornis oleks info nii sõnas kui pildis Jõgevamaa kõigi huviobjektide ja vaatamisväärtuste kohta. Vaatetorn oleks turistidele hüppelauaks, et valguda siit laiali Jõgevamaa kõigisse huvipaikadesse. Samas kujuneks torn koos kaupluse, kohviku ja muuga uue, Jõgeva suunalise elurajooni keskuseks. Lähiaastail ehitatakse sellesse piirkonda 50-60 elamut, vajaduse korral ka järvevaatega korruselamuid.
Julgust Kuremaale vaatetorni ehitamiseks andis mulle hiljuti Tallinna külastanud Kanada eestlasest arhitekt Tõnu Altosaar.
“On vaja avatust veele. Kõrghoonete rajamist rannaaladele ei tohiks karta. Mõni sihvakas torn võib mõjuda rannaalal magnetina, mis toob sinna elu,? rääkis tunnustatud arhitekt. Nooljatest okaspuudest haljastus sulataks torni ka maastikku.
Kui Kuremaa vaatetorn kujuneb Munamäe järel teiseks arvestatavaks torniks, oleks see turismimagnetiks mitte ainult Kuremaale, vaid kogu Jõgevamaale ja Eesti Vabariigile. Asi tuleb kohe ja julgelt käsile võtta. Sellisel tasemel turismiarendust toetavad ka eurostruktuurid.
Mitme instantsi veetav ühendatud suurprojekt vähendab kulusid, kiirendab ehituse kulgu ja annab kogu piirkonnale uue arenguhoo.
ENDEL SÖÖT,
Jõgeva vallavolikogu liige
