Maakonnalehe Vooremaa toimetus koosneb kümnest kolleegist, kes omavahel moodustavad ühtse ja tugeva meeskonna. Sellise tiimi, mis suudab üksmeeles ja üheskoos tegutsedes näidata ennast kaasaegse ja elujõulise kollektiivina. Nagu üks lehetoimetus peabki olema.
Tiit Lääne
Tiit jõudis Vooremaa toimetusse muutuste ajal. Kuid ta ei raisanud aega: temaga koos tuli uus hingamine, uus elu, mida maakonnaleht hädasti vajas. Tiit armastab konkreetsust, just nagu õigele peatoimetajale kohane. Nõnda teab iga ajakirjanik ja toimetaja oma ülesandeid. Ja kui on mure, siis Tiit aitab alati, olenemata ajast ja kohast. Oskus kuulata on üks suuremaid voorusi, mida tema juures hinnata. Pole muret, millele tema lahendust ei tea. Tiiduga koos on lehte teha turvaline ja kindel, sest kõik jookseb nagu valatult.
Teemasid, millest maakonnalehe peatoimetaja peaaegu kõike teab, on palju. Ajalugu, sport ja põllumajandus on vaid käputäis neist.
Lisaks konkreetsusele peidab meie peatoimetaja sees end üks krutskeid täis Tiit, kelle varrukast tuleb lustakaid lugusid nagu Vändrast saelaudu. Uskuge: pole kohti, kus ta ei oleks käinud ega lugusid, mida ta poleks kuulnud. Ja kui on vaja vingerpussi mängida, saab sedagi. Toimetuse üritustel on just Tiit see, kes tuju üleval hoiab, tagant innustab ja ideid välja pakub. Ja pole salata: ilmselt kõige sportlikuma meelega on just tema, tehes silmad ette meile kõigile. Tiidu heasüdamlikkus ja soojus on need, mis teevad Tiidust Tiidu.
Kerttu-Kadi Vanamb
Kerttu-Kadi saabumist vajas toimetus nagu õhku. Teadsime, et ühel päeval peab see juhtuma, aga millal? Õnnelike juhuste kokkulangemine tõi Kerttu-Kadi toimetusse 2018. aasta jürikuul. Õnneks oli ta ära söönud aastaid tagasi endale antud lubaduse mitte kunagi enam ajakirjandusse tööle minna. Seda pärast negatiivset kogemust suurlehes.
Vooremaa õnneks on Kerttu nüüd meil. Ta on just selline nagu üks tõeline noor ajakirjanik peab olema: ideed ja mõtted jooksevad sõnadest ees. Aga ka sõnad jooksevad kiiresti paberile. Kui on vaja viimase minuti juhtkirja, siis Kerttu teeb. Rääkimata veel lugudest, kus päevakangelased on neljajalgsed sõbrad. See on tunnistuseks tema heast südamest.
Ei ole teemasid, mille puhul Kerttu ei ütleb, vaid tõelise ajakirjaniku sihikindlusega haagib ta end imeosavalt teema külge, ning lugu on õigeaegselt valmis. Tavaliselt isegi varem, sest Kerttu kella ei vaata, olenemata päevast või ööst tuleb lugu ära teha. Tema kui tegevtoimetaja puhul võib peatoimetaja rahulikult majast lahkuda, teades, et olukord on kontrolli all. Kui roosat armastav Kerttu-Kadi majas liigub, liigub tubades ka elu.
Merle Lints
Lehte võib teha ja kirjutada palju ilusaid ja huvitavaid lugusid, aga nende avaldamiseks on sageli vaja ka reklaamituge. Nii nagu suurtes väljaannetes, on ka Vooremaas reklaami müügijuht ütlemata tähtsal kohal. Sest Merle igapäevane töö täidab eelarvet. Tema ees peab taganema ka peatoimetaja, sest reklaamiandja soov on püha. Lehelood peavad ennast siis koomale tõmbama või sootuks paremaid aegu ootama.
Merle on kogenud müügijuht, kellel on aastatega välja töötatud oma kindlad kanalid ja koostööpartnerid. See on töövaldkond, kus tegijaks saadaks aastate ja kogemustega. Merle on toimetuses ilmselt üks väheseid, kes teab vist kõiki lehe ja trükiga seotud hindasid peast, olgu need reakuulutused, kolm moodulit või terve külg. Tema teab alati.
Lisaks suurepärasele müügioskusele ja reklaami hankimisele on Merlel väga hea tundlik meel ajakirjanduslike teemade valikul. Hommikustel toimetuse koosolekutel on tema sõnal alati jõud. Eriti lähevad talle korda tundlikud sotsiaalsed teemad.
Sirje Pagi
Lõpuks jõuavad lehelood ikka sinna, kus neid on vaja kokku panna ja trükivalmis seada. Sirje on siin väga kogenud kujundaja, kes on seda tööd teinud juba kümne erineva peatoimetaja käe all. Näinud naljakamaid ja tõsisemaid aegu, kuid ikka lehe trükifailid õigeaegselt enne kella kukkumist Tartu Kroonpressi saatnud. Vahel, kui vaja, saadetud faili ka tagasi võtnud ning uued parandustega üles pannud.
Rahuliku meelega on ta alati valmisküljel kujundust muutma, kui toimetajal korraga meelemuutus on tulnud, seda juhtub ikka tihti. Rahu ise on ta ka siis, kui on vaja sukelduda sinistesse, punastesse, mustadesse veaparandustesse, mis igal õhtul temani jõuavad. Kord on neid vähem, teinekord jälle rohkem, sest trükiveakurat hiilib alati vaikselt ajakirjanike selja taga. Ja kui vaja, kujundab Sirje lehe tarvis ka reklaamid, paneb kokku vallalehed ja oskab unepealt öelda tähemärgid ajakirjanikule, kes loo kirjutamisega hätta jäänud. Tema huumorimeele ja terase ütlemiseta poleks argipäevaelu kindlasti sama.
Urve Vikat
Kõik teised võivad toimetuses olla, aga Urve peab olema. Sest tema käes on rahakoti rauad. Urve kindel sõna ja karmipoolne hääl räägivad iseenda eest. Tegelikult piisab vahel isegi pilgust, et asjast arvamus kujundada. Meediamaastik ja elu on juba selline, et siin on vaja väga kindlat suunajat ja hoidjat. Kui teda poleks, hakkaks nii mõnigi asi logisema. Urvel on terav sotsiaalne närv, ta ei salli ebaõiglust ning paneb tähele ka pisikesi detaile. Talle lähevad korda sotsiaalsed teemad ja kodupaiga tulevik. Terava silmaga järgib ta enda ümber toimuvat ning annab teistelegi häid ja kasulikke ideid.
Aga on teinegi Urve, kes valdab huumorit, on seltskonnahing ja mõtleb välja põnevaid sündmusi, mida toimetusega teha või kuhu minna. Ilma temata ei toimu ükski ettevõtmine. Urve annab selle korraldamisele jah-sõna, lööb ka ise alati kaasa ja hoiab kogu seltskonnal tuju üleval. Lisaks on tal peen luulehing, kes kord aastas kostitab kolleege tabavate luuleridadega, mis lähevad igale adressaadile korda. Võib öelda, et temas on kaduma läinud värvikas luuleand, kuid vähemalt toimetus saab tema oskusi nautida.
Indrek Sarapuu
Jälle üks tõeline leid lõunapoolsest osariigist. Indreku avatus ning ajakirjanduslikud kogemused teevad imet. Ta saab kiiresti kontakti iga tähtsa poliitiku või kõrge ametnikuga, kellega ta esmakordselt suhtleb.
Heas mõttes lobiseva stiiliga sulemees päästab oma ajakirjanduslikul „ohvril” kiiresti keelepaelad valla. Mängleva kergusega saab ta kõik olulise, mida tarvis, kätte. Sama mängleva kergusega lendavad sõnad paberile ja artiklid valmivad just kui iseenesest. Tema puhul tundub, et ta tunneb kõiki juba ammusest ajast, räägib nagu vana tuttavaga endastmõistetavaid asju.
Kõigele sellele aitavad kaasa ka tema lõputud kontaktid ja tutvusringkond, mis ulatub Toompealt Setomaani. Tuntud mälumängurina on Indrekul teadmisi, mis teevad lihtsamaks ka ajakirjanikuna teemasse süüvida. Kui Indrek telefoniga räägib, siis tahaks vahel küll kõrvalt soovitada, et võta Tallinnaga rääkides ikka telefon appi, kuid see käib asja juurde. Hea on kuulata tema emotsionaalset jutuajamist.
Andra Kirna
Kirjutav ja pildistav Andra on rahu ise. Vooremaa toimetusse sattus ta 2015. aastal praktikale, kui õppis Tartu ülikoolis ajakirjandust. Päris tööle tuli ta hiljem, algul keeletoimetajaks, hiljem reporteriks. Kuid tegelikult peab ta enda tugevamaks küljeks fotograafiat.
Andral meeldib huvitavates kohtades käia, vaadata ja pildistada. Ise ta tunnistabki, et on alati olnud uudishimulik inimene. Lehetoimetuses töötades tuleb see ainult kasuks. Uskudes, et küsimused, mis tekivad tema peas, huvitavad teisigi. Andra on tähelepanelik, mõnikord märkab ta nüansse, mille peale kaaslased ei tulegi. Aga ajakirjanikuna vist teisiti ei saagi.
Tartust Jõgevale elama asudes on Andrat kõige enam hämmastanud see, kui palju elusamad on väiksema paiga inimesed. Ta on enda sõnul õnnelik, et on nende toimetuses oldud aastate jooksul Jõgevamaal nii palju põnevaid inimesi kohanud. Kõike seda püüab ta ka lugejatele paberile panna ja loodab südamest, et lugejal lugeda on sama põnev, kui temal kirjutada.
Toomas Reinpõld
Toomas on meie oma mees Põltsamaal. Kümme aastat tagasi, 2009. aasta jaanuaris asus ta Vooremaa toimetusse tööle ja pole seda otsust enda sõnul kunagi kahetsenud. Siit leidis ta eest asjaliku ja pingevaba õhkkonna, oluliselt professionaalsema lehetegijate seltskonna kui varasemas töökohas ja meeldivad kolleegid.
Õppinud põllumehena valdab Toomas suurepäraselt maaelu inimkeeli. Südant valutab ta tihti maakonna hääbumise pärast ning muretseb, et suurlinnad meie tublid inimesed endasse neelavad. Toomas tunneb aga Põltsamaad ja selle ümbruskonna külasid nagu oma viit sõrme. Samuti on ta oodatud erinevatel piirkondlikel sündmustel, kuhu tee teda ajakirjanikuna viib. Põltsamaalased võivad kindlasti seepärast tunda head meelt, et sealtkandi olulisemad teemad ka maakonnalehte jõuavad ja rõõmu pakuvad.
Kodupaiga käekäik läheb Toomasele väga korda. Nii hoiab ta hoolega silma peal endale ja teistele olulistel teemadel. Jälgib, et lubatu saaks tehtud ning oleks tehtud korralikult. Toomas on ka vana rahu ise: aeg-ajalt tuleb see kasuks, sest aitavad mõnikord tuliseks muutuvatele aruteludele rahuliku piduri tõmmata.
Kristel Õim
Mis oleks Vooremaa ilma Kristelita. Toimetusse sattuv lugeja näeb esimesena just teda: rõõmsat, säravat ja naerusuist Kristelit. Tema ülesandeks on kuulutused, reklaamid ja teated õigel ajal kokku koguda ja laiali jagada. Ja kui vaja, tuletab meelde, et lehetellimus hakkab lõppema.
Kuid aeg-ajalt täidab ta eeslauas ka psühholoogi rolli, sest just tema juurde tulevad kõigepealt murelikud kliendid, kellele Kristel abistava käe ulatab. Olgu mure milline tahes, Kristel kuulab selle alati kannatlikult ära ning otsib lahendusi. Muide, vahepeal on tema terane silm vigade otsimisel isegi täpsem kui toimetajate oma. Ning peatoimetaja juurde juhatab külalisi just Kristel.
Lisaks armastab Kristel matkamist ja kui vaja, roomab ta mudas, võtab ette hullumeelse Kuperjanovi retke või mõne muu eneseületuse. Või siis pakib toimetusega kotid kokku ja tuleb rahulikule kõnnile Endla rabasse.
Tema särtsakus ja tabav huumorimeel aitab üle ka kõige raskemast päevast ning süstib positiivsust nii toimetusse kui ka külalistesse. Tänu temale teame, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab.
Lea Päid
Lea on kujundusosakonna ankur, kes samuti kümmet peatoimetajat näinud. Kui väga keerukas reklaam vajab lehekõlbulikuks tegemist, peab ikka tema selle pähkli katki hammustama. Sest Lea teeb nii lehte kui ka reklaame. Rääkimata plakatitest, kuulutustest ja kutsetest, mida AS Seitungist ikka tellitakse. Lea käe all saavad loetavaks pisikesed reklaamid, korrektseks pikad tabelid ja reaalsuseks esialgu võimatuna näivad kujundusideed. Lea tunneb arvuti hingeelu ning kujundusprogrammi sügavusi, ta oskab sealt üles leida just need õiged nupud ja nipid, mis Vooremaa iga korraga aina ilusamaks teevad. Lea armastab õppimist ja isegi vabadel päevadel pühendub ta kujundusprogrammi hingeellu. Tema on ka meie toimetuse vaieldamatult suurim rohenäpp: toimetuse laudadele potsatavad just tema käe all kasvanud lilled ja taldrikule põllult nopitud saadused.
Toimetuse ühisüritustel on Lea kindel käsi, kes alati kaasa lööb ning seltskonna tuju üleval aitab hoida. Tema soovitusi tasub ajakirjanikel alati kuulda võtta, sest reklaamikujundajana on tal silma ja teistpidi nägemist. Kui vaja, annab nõu ja pakub välja omapoolseid ideid. Maakonnalehe tiimis asendamatu liige.
