Vooluveekogude seisundi parandamine on Eestile hädavajalik

 

Neljapäeval kogunes Kuremaa lossi üle kaheksakümne inimese Eestist ja Soomest, et osaleda Jõgeva Maaparandusbüroo korraldatud seminaril „Vooluveekogude ökoloogiline korrastamine“.

Jõgeva Maaparandusbüroo juhataja Ilmar Tupitsa sõnul oli seminari eesmärk tutvustada erinevate valdkondade inimestele, kui tähtis on vooluveekogude ehk peamiselt jõgede kaitsmine.

„Erinevate valdkondade inimestel on erinevad huvid, mida omavahel ei kooskõlastata. Põllumehed tahavad teha põllumaad, arendajad ehitada elamukomplekse ning teid ja tänavaid, arvestamata sageli lähedal asuvate veekogude vajadusi,“ rääkis Tupits. Tema sõnul tuleks selleks, et inimesed mõistaksid vooluveekogude korrastamise vajalikkust, neid informeerida. Sel eesmärgil seminar korraldatigi.

Huvi seminari vastu oli suur, esialgu soovis osaleda isegi 150 inimest, kuid Kuremaa lossi saal on sellise rahvahulga jaoks liiga väike ning seminari korraldaja Ilmar Tupits pidi paljudele kahjuks ära ütlema.

Põhiliselt räägiti lõhe, forelli ja teiste vääriskalade kudemispiirkondade ökoloogilise seisundi parandamisest. Eesti Keskkonnaministeeriumi esindaja Herki Tuus selgitas, et 2015. aastaks peab olema Eesti vooluveekogudel tagatud hea ökoloogiline tasakaal ehk muudetud need võimalikult looduslähedasteks. Üheks suuremaks takistuseks kalade pääsemisel kudemisalale on nii inimeste kui ka loomade poolt tekitatud paisud. Juba aastaks 2013 peaks olema tagatud kalade pääs nii üles- kui allapoole paisu. Kudemisaladel on vee paisutamine lubatud ainult kudemispaiga elutingimuste parandamiseks.

Palju soomlastelt õppida

Veel lisas Tuus, et praegu paisude omanikega läbirääkimised käivad ning tulemusi loodetakse näha juba järgmisel aastal. Kusjuures paisude hooldamise, lammutamise ja kalade läbipääsu tagamisega peaksid tegelema paisude omanikud.

Jõgevamaal on heaks näiteks Voore külje all voolav Kullavere jõgi, mille maaparandusbüroo puhastas 2007. aastal, parandades oluliselt jõe ökoloogilist seisundit. Praeguseks on jõgi väga hinnatud kalastuskoht, sest on liigirohke ja pakub kalastajatele rikkalikku saaki.

Eestil on korralike kalateede rajamisel paljugi õppida meie põhjanaabritelt. Jukka Jormola Soome Keskkonnainstituudist tutvustas kohalviibijatele Soomes rajatud looduslikke kalateid, nende vajalikkust ja ehitamise tehnoloogiat.

Soome kõige suurem komistuskivi looduslike kalateede ehitamisel on suured hüdroelektrijaamad, mille omanikud ei ole selles küsimuses just kõige vastutulelikumad. Jormola sõnul loodetakse Soomes jõuda sama kaugele, kui on jõudnud Kanada, kus elektrijaamade omanikud ise loovad ja hooldavad kalateid.

Siiski on paljudel Soome jõgedel juba korralikud kalateed valmistatud. Näiteks Oulujõel valmistatud kalaramp, mida mööda kalad saavad liikuda ka vastuvoolu on juba end õigustanud. Viimatu loendati seal proovipüügil 18 kalaliiki, kelle hulgas jõe- ja mereforell, lõhe ning angerjas.

Jormola lisas, et Eestil on soomlastelt palju õppida. „Me oleme juba palju kalarampe rajanud ning Eestis taolisi veel tehtud pole, seega te saate meie kogemustest ja vigadest õppida,“ sõnas Jormala ning lisas, et praegu ei saa inimesed aru nende teede vajalikkusest. Vääriskalade populatsioon on Eestis suhteliselt väike ning selle parandamiseks ongi vaja luua kalateid, mida mööda saavad kalad kudema minna.

Samas on looduslähedased jõed ka silmale ilusad vaadata. „Käisin Põltsamaal ning seal on silla alla kaunis tamm, kuid seda veevoolu pole inimestele näha. Soovitasin neil (Põltsamaa ametnikel – toim.)) tuua tammisuue ettepoole, et langevat vett oleks võimalik näha,” rääkis Jormola, lisades, et  kalateede ehituseks nii Eestis kui Soomes otsivad nad meilt partnereid. „Praegu käivad läbirääkimised Tartu Ülikooli spetsialistide ja Eesti Mereinstituudiga,” ütles Soome Keskkonnainstituudi esindaja.

Koprad teevad hävitustööd

Loodusühingu LUTRA esimees Nikolai Laanetu rääkis kobraste arvukuse hävitavast mõjust vooluveekogudele. Kobraste ehitatud tamme on mõne aasta taguse seisuga umbes 11 000, need on tekitanud üleujutatud ja liigniiskeid alasid umbkaudu 7500 hektarit.

Üks kobras langetab aastas ühe tihumeetri puitu, suurendades nii kaldaalade erosiooni. Kuna Eestis on hinnanguliselt umbes 20 000 kobrast, tähendab see 20 000 tihumeetrit puitu aastas, millega risustatakse vooluveekogusid.

 Veel lisas Laanetu, et kui ühest urust kraabib kobras aastaga vette 15m3 prahti, siis kõik Eesti koprad juhivad ühe aastaga vette 50 000-100 000m3 setteid.

Laanetu sõnul ei tohiks 85 protsendil Eesti veekogudest üldse kopraid elutseda, sest veekogu ei pea kopra tekitatud kahjudele vastu.

„Muuseas aitavad rikkad inimesed oma kaatritega samuti kobraste arvukust vähendada, sest kaatri tekitatud lööklaine lööb kopramuti koos oma poegadega urus vastu lage,” mainis zooloog Laanetu oma sõnavõtu lõpus.

iii

EILI KOITLA

blog comments powered by Disqus