Ühel on tegemise rõõm,
teisel saamise rõõm.
Õnnetud on need,
kes ei tee midagi
ja kes ei päris õnnelikud need,
kes teevad midagi,
ja kes maitsevad oma tegude vilja.
A. H. Tammsaare
Lugesime ja kommenteerisime ning mõistatasime nii mõnegi kirjaniku öeldud mõtte üle. Alustasime lastele kirjutatud ?Meie rebasest?. Seejärel siirdusime miniatuuride juurde, mis on lühikesed, aga samas paljutähenduslikud. Oli, mille üle arutleda. Ja samas pidi nii mõnigi kord sügavalt ohates järeldama, et miski elus ei olegi vist muutunud, ehkki elame infoajastul. Ju siis on sügavad eluväärtused muutumatud.
Tundsime ära iseenda
Eriti võlutud olime miniatuuridest ?Kärbes, prussakas ja ämblik?, ?Kuningas ja ööbik?, ?Ööbik ja lilled?, ?Poiss ja liblik?, ?Laulik?, ?Kaaren ja pojad?, ?Tõde?, ?Elavad nukud?. Oli, mida mõista ja meelde jätta. Mõistsime, et igaühel on oma tõde ja kõik algab iseenesest. Aga ennast tuleb mõistma ja tundma õppida ? mida varem, seda parem. Paljudel juhtudel tundsime ära iseenda. Sageli oleme arutud ja tormame millegi järele, unustades tähtsaima, nagu juhtus poisiga, kes liblikale järele jooksis, tallates armastatud lilled jalge alla.
Lugesime veel novelli ?Tähtis päev?. Arutlesime karjalaste elu üle ning kuulasime muljetavaldavat laulu ?Sink, sale pro?. Süüvisime ka ?Tõe ja õiguse? katkenditesse, mõistmaks aega, kui Andres ja Indrek poisikesd olid ning oma lapsemänge mängisid. Samuti vaatasime filmi ?Põrgupõhja uus Vanapagan?. Vaid nii oli võimalik mõista Põrgupõhja Jürkat, seda esialgu hirmuäratavana tunduvat, samas eriti hella südamega uhke eestlase võrdkuju, kellele olid tähtsad kõik elusolendid, kassipojast alates.
26. jaanuaril toimus Albu mõisas asuvas Albu Põhikoolis viiendat korda üleriigiline A. H. Tammsaare loomingu võistulugemine ?Hansenist Tammsaareni?, kuhu oodati osalema V ? XII klasside õpilasi. Osalesime meiegi, sest olime ju nii kaua valmistunud. Et võtsime nimetatud üritusest esimest korda osa, olime justkui luurel, et mis ikkagi toimub.
Nautisime Vargamäed
Albu kooli sõitsid Grete Tänna ja Kristian Käresk Vb klassist, Kaisa Ets ja Silver Kivilo VI, Sten Lillemägi ja Erki Teder VIb ning Sten Soo VIIb klassist. Kaasas olid õpetaja Helge Maripuu, bussiroolis kooli direktor Jüri Toit.
Kohale jõudnud, tutvusime Tammsaare muuseumiga Vargamäel. Seejärel said võistulugejad kokku muuseumi rehetoas, kus muuseumitöötajad meile kõigepealt ise esinesid, et me olukorda sisse elaksime ega närveeriks.
Nautisime veel Vargamäed. Õnneks oli ilm lumine ja päikesepaisteline. Käisime sauna juures kaevul ja vaatasime huvitatult kohti, millest olime lugenud. Kõik sai hoopis omasemaks ja lähedasemaks.
Siis see algaski ? V Tammsaare võistulugemine. Vanuserühmi oli kolm: V ? VII klass, VIII ? IX klass, X ? XII klass. Meie kõik esinesime nooremas vanuseastmes, kus oli ka kõige enam osalejaid ? 22. Pinge oli suur, sest kuulda oli, et paljud esinejad on olnud kohal kõigil võistulugemistel. Samas oli aga õpetlik ja põnev teisi kuulata ja jälgida.
Pärast esinemist võtsime osa Albu mõisa ekskursioonist. See oli nauditav, on ju tegemist huvitava arhitektuuriga ehitisega, kus praegu asub kohalik põhikool. Ja jõudiski kätte kokkuvõtete tegemise aeg. See algas ?Sink, sale , pro? laulu saatel.
Rõõmustasime, sest meie koolil läks hästi. Kristian Käresk sai nooremas astmes II koha, Silver Kivilo Järva Maavalitsuse preemia. Me õppisime sellest kogemusest, et karta ei tohi ja tekstist, mida loed, pead ka ise aru saama, muidu on seda raske edasi anda nii, et teised saaksid naudingu. Tuleb mõelda, millest räägid, ainult nii tundub esitus huvitav. Kunagi ei ole loetud tekstis kõik ühevõrra tähtis, sellepärast tuleb osata eristada olulist ebaolulisest. Tähtis on kontakt publikuge ja ind, millega esined. Kui naudid ise oma esinemist, naudib ka publik.
Päevast kokkuvõtteid tehes lugesime veel A. H. Tammsaare mõtisklust ?Truudus? ja rääkisime usalduse olulisusest, ilma milleta pole võimalik mingi koostöö ega ettevõtmine. Oleme tänulikud oma õpetajale ja kooli direktorile, et saime konkursil osaleda, tunda õnnestumisrõõmu.
Päeval osalenud meenutavad:
Sten: ?Seltskond oli hea. Tammsaare muuseum ja Albu mõis pakkusid elamuse. Huvitav oli muuseumis asuv koomiksite tuba.?
Kaisa: ?Sain julgust juurde. Meeldis Vargamäe positiivne aura. Tahaksin sinna kindlasti kunagi tagasi minna. Muljetavaldavad kohad olid Eespere kaev ja aiad.?
Silver: ?Mõtlema pani lugu, kui Tagapere koer Valtu jõuluõhtul naabrimehelt Andreselt kere peale sai …?
Erki: ?Hea oli hingata vana aja hõngu. Sai pildi kirjanik Anton Hansen Tammsaarest, vaatasin tema vahakuju. Lühike mees. Seepärast olidki muuseumitubades voodid nii lühikesed. Meeldis noorema astme võitja tütarlaps. Ta oli nii ilus ja luges hästi.?
Sten: ?Uus ja üllatav kogemus. Tekkis tahtmine romaan ?Tõde ja õigus? üles otsida ja läbi lugeda.?
Grete: ?Muuseum meeldis, sain teada, kuidas vanasti elati. Mõis oli huvitav.
Kristian: Nägin, kui palju Tammsaare on kirjutanud. Raamatud olid kõik välja pandud.?
Õpetaja Maripuu: ?Meeldis, et sai kuulda nii palju head ja puhast eesti keelt. See oli ilus kingitus kirjaniku 130. sünniaastapäevaks.?
Direktor Jüri Toit: ?Tore, et meie kooli õpilased armastavad käia väljaspool kooli esinemas ja saavad hästi hakkama ning oskavad käituda.?
STEN SOO,
Jõgeva Ühisgümnaasiumi 7b klass
