Selle nädala neljapäeval leiame Võisiku-Kundrussaare külaseltsi Ewa eestseisja Loniida Bergmanni ja külavanema Villu Ojassalu asula keskelt bussijaama juurest. Villul on parasjagu käsil pingi värvimine ning Loniida ehk Lonni pühib luuaga paviljoni ümbert prahti kokku. Kaks asjalikku hooldekodu elanikku on bussiootepaviljoni seinte värvimisel abiks.
Süda sai täis
Eelmisel päeval alustatud töödega on peaaegu lõpule jõutud. Bussipaviljon lõhnab värske värvi järele ja ümbrus on kenasti korras ning rohi ära niidetud. Nagu Lonni muu seas märgib, on rohi juba ära kasutatudki, see tähendab, et lehmadele ette viidud. Kui me siis teiselt poolt maanteed bussijaama poole vaatame, lööb Lonni nägu lausa särama. “Päris ilus endal ka vaadata. Oi, milline hirmus ja haisune siin enne oli, rumalad sõnad kah veel seina peal. Ikkagi asula keskus ja suure maantee ääres,” räägib Lonni ning ütleb, et lõpuks saanud neil Villuga mõlemal süda nii täis, et nad otsustanud käed külge lüüa. “Villu neid asju ajas ja värvipurgid ka platsi tõi, ma ei tea isegi, kust ta need välja võttis,” tähendab Lonni.
Villu on värvimisega nii hoolega ametis, et ei hakka me teda küsimistega sedakorda tüütama ka. Vaevalt bussijaama juures lõpetanud, võtab ta värvipurgid ja pintslid kätte ja tõttab juba üle tee spordiplatsile väravaid ja poste üle võõpama.
Bussijaama juures platsil on aga mõne päeva pärast tulemas pidu, see tähendab, et Minieuropeade 2005 raames on siia kontserti andma oodata Jõgevamaa nelja rahvatantsurühma Põltsamaa suure galakontserdi eel. Seepärast oligi Lonni arvates tagumine aeg bussijaam korda teha, sest muidu oleks külaliste ees piinlik olnud. “Tahame nad ilusasti viisakalt vastu võtta, oma ühendatud kapelliga, soola-leivaga ja puha,” selgitab ta. Vastuvõtt on külaseltsil plaanitud Võisiku hooldekoduga kahasse.
Autosid ja busse vurab aga mööda maanteed bussijaamast mööda nii Viljandi kui ka Põltsamaa suunas üsna tihedasti. Bussiootajaid on Võisiku peatuses peaaegu alati ? külaelanikud ja ka Võisiku hooldekodu töötajad. Nagu Villu hiljem öelda teab, polegi bussijaamade hooldamine sestpeale, kui teedevalitsus need enda käest omavalitsustele üle andis, justkui enam kellegi rida. Omavalitsustel ju kohustusi niigi palju.
“Kuursaal” külamaja ja spordiplatsi vahel
“Siin oli ju täielik mets,” osutab Lonni tiigi kõrval laiuvale platsile, kus praegu on spordiväljak ja kiigeplats, mille ette viimase rajatisena on tekkinud ka päris korralik parkimisplats. Et külavanem Villu on laialt tuntud spordijuht ja -entusiast, siis on otse loomulik, et spordiväljak ja palliplatsid naljalt niisama tühjalt ei seisa. Pärast seda, kui möödunud aastal staadion avati, on see ka peaagu pidevalt suurte ja väikeste, omade ja võõraste kasutuses. 23. juulil on siin näiteks tulemas 4P (Põltsamaa linn ja vald ning Pajusi ja Puurmani vald) rahvaliitlaste spordipäev.
Teisele poole tiiki külavahetee äärde jääb külamaja. Aga tiik, maja ega ka spordiplatsi alla kuuluv maa ei kuulu külale ega külaseltsile. See asjaolu on suuresti nii mõnegi projekti ja ettevõtmise juures saanud oluliseks takistuseks. “Oleme nagu käod võõras pesas,” ütleb Lonni selle kohta, et külamaja on Võisiku hooldekodu oma ja praegu lepinguga seltsi käsutusse antud.
Tänu Jako Jaagu soovitusele maavalitsusest õnnestus Kohaliku Omaalgatuse Programmist viimati raha juurde saada ja vana mõisaaegse maja paaris toas remonditööd ära lõpetada. Mis edasi saab ning kas ja kuidas alluvussuhetega jääb, külaseltsi eestvedaja praegu täpselt öelda ei oska. “Küll me saame,” märgib ta temale omasel rõõmsal moel ning lisab, et lootus sureb teatavasti viimasena. Kui on selliseid inimesi nagu Lilli ja Kalju Ojassalu, Urve Viks ja teised, kellele nii külavanemal kui ka seltsi eestvõtjal alati kindlalt loota, siis tehakse kõik ära. Ei loe siis ka see, et siinkandis erinevalt enamikest teistest külaseltsidest pole isegi kooli, kellele saaks oma tegevuses toetuda.
See-eest pole aga teistel kindlasti sellist omapärase hõnguga mõnusat tantsusaali nagu Võisiku külal vanas mõisaaegses ilma laeta piiritusetehase laohoones. Hellitusnimedega pole külarahvas igatahes kitsi olnud. Kuursaal, Villa Hortensia ja mis kõik veel olevat auga ära teenitud eriti siis, kui peo ajaks veel Ojassalu Kalju kased sisse toob ja kapell hoogsad lood lahti laseb.
Mäng elavate malenditega ja muu
Külavanem Villu Ojassalu teab rääkida, et 1892. aastal olevat siinsamas tollal kuivaks tõmbunud tiigi põhjas esimest korda Eestimaal ja väga võimalik, et koguni esmakordselt Euroopas mängitud malet elavate malenditega. Malemäng olevat olnud nagu malemäng ikka, ainult et valgesse ja musta rõivastatud inimesed kandnud vastavaid tähiseid ja liikunud nagu malelaual.
Umbes niisuguse mängu lubab külavanem korraldada ka tuleval suvel viiendal külakokkutulekul, sedakorda küll spordiplatsil. Põnevust peaks see pakkuma igatahes päris palju. Külakokkutulekud, mida peetakse Võisikul üle aasta, on juba ise oodatud sündmused. Siis toob see siia ikka kokku paarisaja inimese ringis üle Eestimaa.
Homme lõpetatakse külamajas aga pidulikult selle hooaja laste käsitööringide tegevus. Paari nädala pärast häälestavad Lonni ja Villu ennast juba lastelaagri lainele. Kohalik lastelaager tuleb kokku teist aastat järjest ning sedakorda toetab ettevõtmist ka Põltsamaa vald. Mõistagi on laagripäevadel oluline osa sporditegevusel. “Korrastame ümbrust, tahame veel ära käia Elistvere loomapargis, Vaiblas ujumas ja kui loa saame, teeme ekskursiooni ka Kuningamäe moodsasse loomalauta,” lubab külavanem.
Augustikuus on aga ees ootamas II kohalikud olümpiamängud küla spordi- ja kiigeplatsil, mis möödunud aastal kujunesid üheks siinseks suursündmuseks.
VAIKE KÄOSAAR
