Osalejate arv oli enneolematult suur. President Ilves ütles oma kõnes, et kohal on peaaegu 100 000 inimest, tegelik arv oli umbes 80 000. Sedagi on rohkem kui eelmistel aastatel. Alguses varjutasid pidu vihmapilved, kuid võimsat ja pidulikku lõppu saatis päike.
Välismaalastele võib tunduda imelik, miks koguneb linnatäis rahvast haljale künkale, et kuulata vanu laule. Minu kui eestlase ja kunagise laululapse jaoks on kohalolek iseenesestmõistetav. See on sündmus, mis tuletab meelde seda, kust me tuleme ja kes me oleme. Öeldakse, et eestlasi on vähe, ent sellele vaatamata on eestlase lemmikroaks teine eestlane. Laul on see, mis on meid ühendanud, vabastanud ja edasi kandnud. Tänu laulupeole saab rahvas kokku ja ühendab meeled.
Laulud on kohati tasased ja malbed ning kõrgemal olles on neid vaevu kuulda, kuid tunne, mis tekib kümnete tuhandete inimestega koos olles, on siiski võimas. Minu kõrval seisid koos väga vanad ja äsja sündinud. Lauldi kaasa, õpetati väiksematele Kaera-Jaani ning valati pisaraid. Tõnis Mägi esitatud “Palve” läks rahvale nii hinge, et seda paluti korrata. Laulupidu on arenemas, kuid ta ei unusta ka vana: kõlavad nii “Mu isamaa on minu arm” , Chalice’i “Minu inimesed” kui ka kunagine Eurovisiooni laul “Tii”. Ka Eesti Vabariigi president ütles oma kõnes: “Just selline on tänane pidu ? kaasaegne, aga samas sajandite sügavuste ja meile omaste juurtega”.
Mahub ainult laulu sisse
“Ilmapuu lävel ” tuleneb tantsupeo pealkirjast “Lävel” ja laulupeo “Ilmapuust”. Tantsupeol kostis räppimist, laulupeol võis näha võimlemisrühmi, kes saatsid spetsiaalselt selleks puhuks tehtud Indrek Kalda (viis) ja Heiki Vilepi (sõnad) loo “Puu on puude kõrgune” vokaali. Järgnevad lõigud pärinevad selle laulu teisest ja neljandast salmist.
/?/
Taevas taevakõrgune, silmapiir on kauge,
lähedal on lähedus, kuni usk ei rauge.
Kuni ükskord virgume, hing on vait ja vaga,
kuni üle sirgume sest, mis seljataga.
/?/
Põlvest põlve laulame rõõmudest ja murest,
sellest, millest hingame, maast ja veest ja tulest,
laulu sees me virgume kõrgemaks kui ise,
suureks ennast laulame, suureks olemise.
/?/
Tarbimine on õigus ja vajadus
Kurje nägusid peol polnud, kuid olid tohutult pikad toidu- ja joogijärjekorrad. Lauluväljaku territooriumile pääsedes tundus, et tegemist pole laulupeo, vaid mõne laada või grillimisfestivaliga. Ninna lõi tugev liha- ja suitsulõhn. Tänu ilusale ja soojale ilmale tekkis esimestes müügilettides veepuudus ning ka teistes kippus valik olema suhteliselt väike. Samas see polegi oluline. See on paratamatus, mis tuleneb inimese füsioloogilistest vajadustest. Konsumeerimist jätkus ka ülemisele künkale, kus sai 15 krooni eest osta pool liitrit vett või kosutada keha kümnekroonise saiakesega. Lisaks liikusid ringi laulupeoteemaliste kaupade müüjad, kelle käest sai osta näiteks rinnamärgi või kava.
Rahva seas patrullisid lisaks turvateenistuse töötajatele ja politseinikele punaste ristidega märgistatud abilised. Nende ülesandeks oli turgutada kuumast uimaseid inimesi ja väikeseid lapsi, kelle jaoks oli pidu ehk liigagi suur. Rahvast oli palju eelkõige murul, istmete read olid suhteliselt hõredad. Üleval puude vilus jooksis ringi üllatavalt suur hulk väikeseid lapsi. Laulupeoliste tõelisest hulgast sai aga aimu alles lahkudes. Teed olid palistatud autodega, bussipeatused ülerahvastatud ning autod tõmbusid alandlikult tee äärde, et lasta läbi eesti rahvas.
Palamuse Gümnaasiumi 5. ja 6. klassi tantsujuht Lea Isotamm:
?Pidu tuli välja väga kena. Nädal oli minu ja laste jaoks aga väga raske. Seda võib võrrelda sünnitusega. Alguses on valus, kuid pärast lähevad valud meelest. Laulud olid fantastilised.
Tantsud olid sel aastal palju raskemad. Neil polnud kindlat taktimõõtu. Samas olid need uued lood ääretult ilusate sõnadega. Räppimine sobis ka väga hästi. Häiris see, et isegi peaproovis tehti asju ümber ja lastel oli seetõttu raske.
Minule ja poistele meeldis kõige rohkem “Vändra metsas Pärnumaal”. Võimlejate kava oli väga ilus. ?Soovide valss? tõi lausa pisarad silma.
Kes tantsupeopisiku külge saab, tuleb tagasi. Kaasaegsus tõmbab uusi inimesi juurde. Kohal oli palju inimesi – see liidab. Inimesed tahavad, et see tunne korduks. See läheb hinge, liidab rahva, tõstab kõrgemale.?
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi muusikaõpetaja Meeli Nõmme:
?Pidu jättis ilusa mulje. See oli tore ja pidulik ning läks väga hästi korda. Kui väsimus üle läheb, jäävad alles ainult positiivsed mälestused.
Ma pole küll spetsialist, kuid arvan, et noorte pidu võiks areneda kaasaegsemas suunas. Oli räppi ja rokilikumat ja see sobis väga hästi. Suurel laulupeol on ikka klassikalisemad lood. Sellel aastal andsid laulupeole värvi ja särtsu võimlejad.
Eriti läks hinge “Üksteist peab hoidma” ühendkooride esituses. Klomp tuli kurku ja pisar silma näiteks Tõnis Mägi “Palve” ajal, mis tuli kordamisele. See oli sünergia.
Need, kes on laulupeol käinud ja ühtehoidmise tunnet kogenud, tulevad tagasi. Koos süüakse ära paar puuda soola. Tuhanded laulavad koos, see ilmselt ühendabki.?
BERIT-BÄRBEL REBANE
