Päeva juhtideks olid ajakirjanikud Imbi Paju ja Jüri Estam, kellest esimene korraldab raamatupäeva juba viis aastat.
Ajalehe Sirp peatoimetaja Mihkel Mutt ütles, et tegelikult sattus ta Võtikverre tänu sellele, et nad on igal aastal teinud terve toimetusega kuhugi väljasõidu. “Kultuur algab sellest, et teatakse seda maad, kus elatakse. Praegu reisitakse palju mööda maailma, kuid sellest, mis toimub naabermaakonnas, eriti ei teata,” nentis Mutt.
Väikese küla suur üritus
Võtikvere raamatuküla ideed pidas Mihkel Mutt heaks, tema sõnul on igati positiivne, et üks väike küla suudab juba viis taolist üritust korraldada. “Osavõtt väikese ääremaa küla kohta on normaalne, vähemalt 200 läbikäijat on igati hea näitaja,” ütles ta.
Lapsed said muu hulgas joonistada pilte lasteajakirjale Täheke, paremad neist ilmuvad ajakirja rubriigis Postipaun. Peatoimetaja Ilona Martson ütles, et lapsed teevad lasteajakirjale meelsasti kaastööd.
“Andekaid lapsi on palju,” ütles Martson. Tema hinnangul ei ole tehnikasajand lastele selles mõttes pidurdavalt mõjunud. Nad kirjutavad ja joonistavad endiselt ning saadavad oma töid ka Tähekesele. “Niipalju on siiski muutunud, et tänu arvutile lapsed kirjutavad rohkem ja joonistavad vähem, head joonistust on tunduvalt raskem leida kui head juttu,” ütles ajakirja peatoimetaja.
Võtikveres kasvanud noor kunstnik Merle Kurvits, kes Euroülikoolis sisekujundust õpib, müüs raamatupäeval oma maale, millest osa olid valminud koolitööna ja mõned ka lihtsalt oma lõbuks tehtud. Noor naine on käinud kõikidel raamatuküla päevadel, mõningaid neist on aidanud ka korraldada. Tema sõnul on Võtikverele raamatulaada korraldamine väga tähtis sündmus, et küla oleks ühtne ega sureks välja.
Ürituse mõtte algataja ja peakorraldaja Imbi Paju rõõmustas, et tänavune raamatupidu läks hästi korda nagu ka kõik eelmised. Paju sõnul on palju abi olnud vallavanem Riina Kulli toetusest, kes on ametilt eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Tal on hea meel ka selle üle, et Sirbi toimetus tänavuseks kultuurireisiks just Jõgevamaa valis.
Traditsioon jääb
Raamatuküla idee tekkis Imbi Pajul viis aastat tagasi, kui Eesti vanim metskonnamaja tühjaks jäi. “Tähtis on kogukonna loomine, rohujuure tasand. Tähtis on see, et igaüks saaks kodust midagi,” ütles Paju. “Tahan pakkuda praegustele noortele sellist kirjanduselamust ja tutvusi, nagu omal ajal kodunt sain,” ütles Paju.
Vallavanem Riina Kull ütles, et väikeses Võtikvere külas suudetakse juba viis aastat raamatulaata korraldada ja seda suuresti tänu Imbi Pajule. “Raamat on väga oluline, sellega saab inimene pidada kahekõnet,” ütles Kull. Vallavanema hinnangul on väga ilus, et raamatupäeva peetakse just Torma lähedal, kust on pärit ka Carl Robert Jakobson. Riina Kullil oli samuti heameel tõdeda, et kirjamehi on ka jõgevamaalaste seas: esitles ju oma teist luulekogu kollektsionäär ja ajaloohuviline Juhan Reimann.
Juhan Reimann ise ütles, et tema luulekogu “Kandes poega” käsitleb eelkõige perekonna eetilisi probleeme, inimene peaks seda lugedes läbima hingelise puhastuse ja hakkama teisiti mõtlema. Luuletaja enda sõnul on ta sahtlisse kirjutanud juba poisikesest saadik, tal on käsikirjalisi luuletusi 12-13 luulekogu jagu.
Metskonna majas sai aga vaadata tema kollektsiooni “Kooliraamat muutuvas ajas”. Näitusel on üleval kooliraamatud juba esimese Eesti Vabariigi eelsest ajast, vanim nende hulgas C. R. Jakobsoni “Kooli lugemise raamat”, mis trükitud 1893. aastal.
“Öeldakse, et kui üks üritus on kestnud juba kolm aastat, siis on see traditsioon, unikaalne raamatuküla päev Eestis on aga selles väikeses külas toimunud juba viis korda. Loodan, et Võtikvere küla suudab seda traditsiooni ka edaspidi jätkata,” ütles endine Torma vallavanem, praegune Riigikogu liige Mati Kepp.
EVA KLAAS
