Peipsi ääres Kasepääl peeti möödunud laupäeval viiendat Kalevipoja Kala- ja veefestivali.
Õigupoolest tuleks festivali nimesse tulevikus lisada ka sõna “sibul“, sest uhked sibulavanikud torkasid laadaplatsil enamgi silma kui kala ning rahvas kasutas ka agaralt võimalust kuulsat Peipsi sibulat koju kaasa osta. Kala — see festivali päris-peategelane — ei saanudki muidugi väga nähtaval kohal laiutada, vaid pidi külmletis soojavarjus viibima. Ning ostjadki kaalusid ilmselt tõsiselt, enne kui kala eest kopsaka summa letti ladusid: kui kohe kojuminekuplaani polnud, ei tasunud ju seda käe otsa tüliks või autosse hapnema soetada. Eriti kiireks läheb kojuminekuga siis, kui värsket kala osta. Nii et kui varasematel aastatel on laadalised pahandanud, miks värsket kala müüa pole, siis nüüd, mil “publiku tungival soovil” värske kala müügile toodi, kurtsid müüjad, et ostjaid pole.
Peipsi kala kõrval pakuti ka Võrtsjärvest püütut, kalakasvandustes kasvatatut ning eksootilisi merekalugi. Isegi Narva jõest püütud ja keedetud vähke võis osta — viiskümmend krooni tükk või 90 krooni paar. Iseasi, kuipalju nende tagasihoidlike gabariitidega loomakeste küljest hamba alla võtta oli.
Kui vähk on küll haruldane, aga siiski nähtud elukas, siis triipahvenaga kohtus Vooremaa esindus Kasepääl näost näkku päris esimest korda.
“Triipahvenast pole 97 protsenti Eestimaa inimestest midagi kuulnud, sest see on meie kandis veel päris uus kala,” ütles Võrtsjärve kalur Tõnis Leppik, kes suitsutatud triipahvenat müüa pakkus. “Sellel on valge liha ja vähe luid — umbes nagu kohal. Kasvatatakse seda Iisraelist toodud maimudest ühes meie kandi kalakasvanduses, kust meiegi seda ostame.”
Lisaks suitsukalale pakkusid Leppik ja ta paarimees Ülar Koni isuäratavat purgikala: marinaadis angerjat, koha ja latikat. Küsimusele, kas peoperemehed, st Peipsi kala müüjad Võrtsjärve äärest tulnud “külalisesinejatele” viltu ei vaata, vastas Tõnis Leppik, et ehkki Peipsi kaluritega ollakse põhimõtteliselt konkurendid, tehakse nendega vajaduse korral tõhusat koostööd. Kui ühel parasjagu kala pole, aga hirmsasti vaja, siis ostetakse teiselt.
Seda, et nad Võrtsjärve äärest on, Leppik ja Koni igatahes ei varjanud: suured kirjad olid väljas ja igaühele lugeda. Mõne teise kalamüüja puhul tuli aga vaat et ülekuulamine korraldada, et teada saada, mis firma kaubaga tegemist on.
Sildid juurde!
“Minu arvates peaksid kalamüüjad laadal esinema mitte anonüümselt, vaid nii, et kaugele näha oleks, kellega tegu. Ostja tahab ju teada, kellelt ta kala ostab, ning ega firmal endalgi sedasorti reklaam ju mööda külgi maha jookse,“ ütles põllumajandusministeeriumi kalamajanduse osakonna peaspetsialist Ene Ilves. “Näiteks Tartumaal tegutseva OÜ Latikas kalast kulinaariatooted on minu meelest Peipsi piirkonna kõige maitsvamad kalatooted, aga Kasepää laadal ei kippunud nad oma firmanime afišeerima. Lohusuu kalalaadal ollakse miskipärast julgemad: seal on enamikul sildid väljas.”
Nagu ikka, oli kala- ja veefestivali laadaplatsil üheks otsitumaks kaubaks suitsurääbis. Mõnel müüjal oli sedagi pakkuda ning kui ostja päris, kust kala püütud, öeldi ikka, et Peipsist. Paraku ei tahtnud rääbisepüügi keelust teadlikud ostjad seda uskuda. Või siis kahtlesid koguni, kas kopsakad-kõhukad kalad üldse on rääbised.
“Rääbisepüük on Peipsil tõesti juba vähemalt viis aastat, aga arvatavasti kauemgi keelatud olnud, ent teaduspüüki siiski tehakse ja need väikesed kogused rääbist, mis sel viisil saadakse, müüakse tõesti maha. Nii et müüjate juttu kala Peipsi päritolu kohta võib uskuda küll,” ütles Ene Ilves. “Ning tänavu püütud rääbiste hulgas oli tõesti esindatud kaks põlvkonda: normaalse suurusega ja vanem, n-ö üle kasvanud põlvkond. Viimase esindajad ei pruugi tõesti meenutada seda rääbist, mida me paari aastakümne tagusest ajast mäletame.”
Üha rohkem festivali nägu
Tänavusele kala- ja veefestivalile tõi elevust ka konkurss “Kalevipoja kalasupp
Kala- ja veefestivali päev oligi seekord nii sündmusterohke, et ka parema tahtmise juures ei jõudnud igale poole, kuhu oleks tahtnud.
“Ma ise jõudsin laadaplatsile ka alles kell kuus õhtul ja kala süüa polnud üldse aega,” tunnistas kala- ja veefestivali peakorraldaja, äsja Jõgeva maavanema ameti maha pannud Aivar Kokk. “Aga mul on hea meel, et viie toimumisaasta jooksul on kala- ja veefestival üha enam festivali nägu läinud. Seekord andis meie ettevõtmisele palju juurde asjaolu, et Jõgeva kultuurikeskuse juhataja Airi Rütter meiega kampa tuli ning Jõgeval toimunud rahvusvahelisel seeniortantsufestivalil osalejad Kasepääle esinema tõi. Rulluisumaratoni tõime aga kala- ja veefestivaliga samale päevale just rulluisutajate ja rulluisuliidu esindajate mullu esitatud soovi arvestades: ka nemad tahtsid laadamelust ja kultuuriprogrammist osa saada.
Olen tänulik kogu meeskonnale, kes kala- ja veefestivali läbi viie aasta vedanud on, ja luban, et jään selle ürituse korraldamisega seotuks ka nüüd, mil mu ametiaeg maavanemana lõppenud on.”
Tänavuse festivali korraldamisel lõid kaasa põhiliselt Kasepää vallavalitsuse ja Jõgeva maavalitsuse inimesed. Laat oli, nagu ikka, Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse korraldada ning Mustvee linna ja kahe kooli esindus aitas läbi viia rulluisumaratoni.
Kala- ja veefestivali publiku hulgas oli kindlasti neid, kes sellele üritusele esimest korda sattusid, aga ka neid, kes kõigil viiel aastal kohal olnud. Üks selliseid oli Tallinnas tegutseva USA saatkonna protokollinõunik Laine Lembavere.
“Siia on alati meeldiv tulla, sest siin ootab ees heas tujus ja sõbralik rahvas,” ütles Laine Lembavere. “Tore on näha ka seda, kuidas head ideed siin ridamisi teoks saavad. Kui möödunud aastal näidati seda kohta Peipsi järve ääres, kuhu on plaanis rajada uus peoplats, siis nüüd on plats tõesti ka valmis ja pingid paigas. Oma maakonna taidlejatel on siin võimalus esineda ning rahval võimalus nende kunstist osa saada. Tänavune kalasupikonkurss oli ka väga vahva.”
iii
RIINA MÄGI
