Nelja maavalitsuse ? Jõgevamaa, Ida-Virumaa, Tartumaa ja Valgamaa ? ning sihtasutuse Lõuna-Eesti Turism ja siseministeeriumi esindajad said kokku, et ühtlustada seisukohti ja arutada ühist arendustegevust Via Hanseatica (VH) projektis.
Tegemist on Lübeckist algava, läbi Gdanski, Kaliningradi ja Riia Eestini jõudva ning siin Valga, Elva, Tartu, Mustvee, Jõhvi ja Narva kaudu St. Peterburini ulatuva transpordikoridoriga, mis ühendab Põhja-Saksamaad Loode-Venemaaga. Nii kaubaveoks kui turistidele mõeldud sujuva liiklusega tee äärde jäävast alast peaks kujunema arenguvöönd, kus pakutakse kultuuride ja looduskeskkonna mitmekesisusel põhinevaid elamusi ning kaasaegset teenindust.
Maantee Raja külast enam läbi ei lähe
Jõgevamaal puudutab VH mõju peamiselt raudteest ida poole jäävat ala, mis on ruumiliselt jagatud kolmeks piirkonnaks: Vooremaa ehk Tabivere, Saare, Palamuse, Jõgeva ja Torma vald ning Jõgeva linn, Kaiu-Pala piirkond ning Peipsi-äärsed alad.
Eile olid VH Eesti juhtgrupis kõne all transiidi ja logistikaga seotud probleemid, samuti võimalik ühistegevus turisminduses.
Maavalitsuse majandusarengu osakonna juhataja Mati Jõgi ütles, et meie maakonnas maanteed muret ei valmista. ?Ainus ?pudelikael? on praegu Raja külast läbisõit, aga sellelegi on lahendus juba tulemas,? ütles Jõgi.
Maanteeameti väljakuulutatud riigihange hõlmab Jõhvi-Tartu-Valga maanteel remonditöid enam kui 80 kilomeetri ulatuses. Paigaldatakse uut asfaltbetoonkatet, ehitatakse kaks uut silda, tugevdatakse muldkehi, rajatakse kergliiklusteid, paigaldatakse valgustust ja parandatakse liikluskorraldust. Ehitatakse ka ümbersõit Raja külast, täpsemalt ? õgvendatakse maanteed.
Paljudele kohalikele inimestele on Raja tee ääres kala ja köögivilja müümine praegu märkimisväärseks sissetulekuallikaks. Kui suurem liiklus sealt enam läbi ei lähe, siis nendel müüjatel enam nii suurt klientuuri pole.
Maantee sõidetavuse paranedes ja liiklustiheduse tõustes satub meie kanti rohkem inimesi. Küsimus on selles, kuidas meelitada inimesi siin peatuma ja turismiteenuseid tarbima, võttis Jõgi kokku Jõgevamaa peamise huvi VH arendusprojektis. Ta lisas, et VH projektis osalemist ei vaatle maakonnad siiski oma mätta otsast, vaid arvestatakse kogu Eesti regiooniga, mis jääb VH äärde.
Teistele maavalitsustele pakutakse ühiseks tegevuseks välja mitmeid ideid. Näiteks VH vööndis paikneva nelja maakonna ettevõtjate regulaarsed kokkusaamised ja nõupidamised, ühiste turismimarsruutide väljatöötamine ning kohalike giidide täiendkoolitus.
?Praegu tegutsevatele kohalikele giididele tahame pakkuda teadmisi ja tausta teistestki VH Eesti piirkondadest, miks mitte ka Lätist ja Leedust. Samuti vajaksid turismiteenindajad laiapõhjalist kliendikoolitust, st peaksid õppima, kuidas külalistega käituda ja nendega suhelda. See on mõne võõrkeele rääkimisest palju olulisem,? selgitas Jõgi.
Ka peaks Jõgi sõnul rohkem tähelepanu pöörama spetsiifiliste käsitööoskuste omandamisele. Turismiettevõtluses on originaalsete suveniiride valmistamine, leivaküpsetamine, paadiehitus jms väga atraktiivsed väljundid. Tähtis koht on turunduskoolitusel, lisaks sellele vajaksid ettevõtjad ekspertabi turunduskanalite loomisel.
Jõgi möönis, et esmapilgul võib VH teema tunduda kauge ja kättesaamatuna, kuid tegelikult ei takista miski plaanide realiseerumist, kui eestvedajatel jätkub entusiasmi. Praegu on vedurite rollis nelja maavalitsuse majandusarenguosakonnad, ent oodatakse laiapõhjalist partnerlust.
Via Hanseatica on jätkuv protsess
2001. aasta suvel alanud nelja maavalitsuse VH arenguvööndi alases tegevuses on seni olnud peateemaks turismindus. Selle väljundina kestab praegu esimene suurem rahvusvaheline projekt VHB Zone ehk lahtiöelduna Baltimaade turismivõrgustiku areng Via Hanseatica arengutsoonis, mille juhtpartneriks SA Lõuna-Eesti Turism.
Projekti käigus valitakse eelnevate uuringute alusel välja turismitee objektid, tehakse turu-uuring turismi sihtgruppide ja nende vajaduste määratlemiseks, töötatakse välja arenguvööndi koostöömudel ja VH kaubamärk. Projekt hõlmab ka investeeringuid infrastruktuuri ja turismitoodete arendusse.
Majandusarengu osakonna planeeringute nõunik Aivar Arik ütles, et nii Valga kui Jõgeva maavalitsuses tegeldakse ka VH teemaplaneeringu koostamisega. Eesmärk on Peipsi piirkonna turismivõrgustiku kujundamine ja sotsiaalmajandusliku arengu hoogustamine.
?Turismialase potentsiaali suurendamiseks tegeleme näiteks miljööväärtuslike komplekside väljaselgitamise ja kaitsmisega. Loomulikult määratleme sihtalad, kus teenuste kontsentratsioon on suurem ja kus väiksem, ning maakasutus- ja ehitustingimusi,? täpsustas Arik. Suvel algatatud teemaplaneering peaks kehtestamisküpseks saama tuleva aasta lõpuks.
Millal Via Hanseatica valmis saab? ?Praegune tegevuskava sisaldab paari-kolme-aastast perspektiivi. Kui järgmisel aastal vormub tegevuskavast erinevate projektide sisu ja selguvad rahastusallikad, siis 2007. aastal võime käegakatsutavaid tulemusi näha,? vastas Mati Jõgi. ?Kindlasti ilmnevad selleks ajaks ka uued valupunktid ja nende ületamiseks leitakse uued lahendused. Ses mõttes ei saa Via Hanseatica kunagi lõplikult valmis, vaid areneb pidevalt edasi.?
ANDRES LOORAND