?Keskkoolis käies ootasin kannatamatult kooliaja lõppu. Arvasin, et kui kodust eemale saan, siis läheb elu märgatavalt põnevamaks ja paremaks. Et siis olen ise oma rahade majandaja ja saan pidudel käia nii palju kui tahan. Nüüd, kui olen pool kuud juba seda igatsetud elu elanud, tunnen, et see polegi nii ideaalne. Raha ei ole ju kusagilt tulemas, aga minemas küll,? rääkis tänavu Tartu Ülikooli inglise filoloogiat õppima asunud Kristel.
Riik toetab kõrghariduse omandajaid
Tudengitel on võimalus saada mitmesuguseid toetusi, stipendiume ning paljud võtavad pangalt õppelaenu, et oma hariduse omandamisega seonduvaid kulusid katta. Laenu võtmine tähendab aga seda, et tulevikus tuleb kõvasti tööd teha, et see raha tagasi maksta.
Tallinna Tehnikaülikoolis õppiv Tõnu rääkis, et ta on kolme kõrgkoolis käidud aasta jooksul igal aastal laenu võtnud, et kuidagi ära elada ja kui nüüd kogu summa kokku arvutada, siis tuleb hirm nahka. “Ei taha üldse mõeldagi, et see summa tuleb ka pangale tagasi maksta. Aga midagi pole parata ja pealegi on hea haridus seda pingutust väärt,? kõneles noormees.
Raha läheb kui mutiauku
Enamik rahast kulub tudengil elamispinnale, toidule, tarbeesemetele ning transpordile.
Kõrgkoolis käijad elavad enamasti ühiselamutes, mis tuleb tunduvalt odavam kui kusagil üürikorteris. Tallinnas on muidugi korterite üürid eriti kõrged, kuid ka mõnes väiksemas asulas elades on ühiselamu kokkuvõttes ikkagi odavam.
Mõni lisasissetulek kuluks vist igale tudengile ära, kui ainult leiduks sobiv töökoht ja jääks selleks õppimise kõrvalt ka aega. Getter Rand õpib Tallinna Pedagoogikaülikoolis sotsiaaltööd ja samal ajal ka Tallinna Majanduskoolis õhtuses õppes asjaajamist. Tema sõnul kahe kooli kõrvalt tööleminekuks aega ei jagu. “Napib isegi vaba aega, et sõpradega koos midagi teha,? tunnistas ta.
Kuigi päevaplaan on tihedalt sisustatud juba üksnes õppetööga, ei suuda Getter siiski ära öelda TPÜ Üliõpilasesindusele, kus ta on toetajaliikmeks. Ja kevadel on tal kindel plaan ka ise esindusse kandideerida.
?Mind toetavad ja minu eest hoolitsevad mu lähedased, tänu kellele on mul võimalik oma õpinguid jätkata. Ilma nendeta oleks see väga raske nii moraalselt kui ka majanduslikult,? ütles Lääne-Virumaalt pärit Getter.
Õppimine ja lapse kasvatamine nõuab ettevõtlikkust
Selliseidki õpilasi, kes kooli kõrvalt ka last kasvatavad, on üsna palju. Nad tulevad toime elukaaslase toel või on siis abiks vanemad. Viljandimaal kutsekeskkoolis õppiv 19- aastane Pille, kes on abielus ja kasvatab väikest tütart, saab edukalt hakkama nii õppetööga, lapse kasvatamisega kui kodu korrashoiuga.
Pille väidab siiski, et ema abita ta selle kõigega hakkama ei saaks: ?Ema abi on mulle väga vajalik. Tänu temale olengi koolis üldse nii kaugele jõudnud, sest minu koolisoleku ajal on tema lapsehoidjaks,? kinnitas Pille.
Noor perekond elab mehe sissetulekust ja lapsetoetusest, millest enamik kulub arvete maksmisele ja söögile. Tagasi tuleb maksta veel ka pangalaenu. Noore ema sõnul tuleb vahel ikka rahalisi raskusi ette, aga nad saavad hakkama. Tööleminekule pole Pille isegi mõelnud, sest tal ei jätkuks selleks lihtsalt aega. ?Mul on juba piisavalt raske koorem: käin koolis, kasvatan last, hoian kodu korras. Kui peaksin veel tööl käima, siis oleksin vist juba hullumajas. Me kõik elame vaid korra ja ma ei kavatsegi endalt kümmet nahka võtta, lihtsalt ei tasu ära,? oli noor naine kindel.
Õpi hästi, saad raha!
?Minul on rahalises mõttes kooliga väga vedanud, sest seal õppimise eest maksab riik mulle õppetoetust ja hea õppeedukuse eest saan ka stipendiumi. Kool asub maakohas ja seega pole ka ühiselamu üür kuigi suur. Peale selle sain suveks väga hea praktikakoha, kust makstud palk mulle vägagi ära kulub ? sellest saab ikka paar kuud vabalt ära elada,? rääkis Õisu Toiduainetetööstuse Koolis õppiv Sirje.
Tööleminekule ei mõtle ka Sirje eriti aktiivselt, kuna kardab, et õppimisele jääks siis liiga vähe aega. ?Üldiselt mul probleeme pole. Alati, kui vaja on, saan abi vanematelt ja tuttavatelt, aga siiani olen õppetoetuse ja stipendiumiga hakkama saanud. Igatahes tasub viitele õppida!? ütles tehnikumi neljanda kursuse õpilane Sirje.
Õppetoetused 2004 aastal:
* Põhitoetus (800 krooni) ? üliõpilasele, välja arvatud doktoriõppes õppivale isikule. Tegemist on rahalise toetusega hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks.
* Põhitoetus (600 krooni) ? keskkooli baasil õppivatele kutseõppeasutuste õppuritele
* Täiendav toetus ( 400 krooni) ? põhitoetuse saamise nõuetele vastavale üliõpilasele või keskkooli baasil kutsekoolis õppivale õppurile(300 krooni), kelle elukoht asub väljaspool omavalitsusüksust ja sellega piirnevaid omavalitsusi, kus asub õppeasutus.
* Doktoranditoetus (3000 krooni) ? doktoriõpingutele ja teadustööle pühendumise soodustamiseks ning hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks.
*Õppelaenu maksimummääraks on 2004/2005 õppeaastal 17 500 krooni ning seda saavad taotleda üliõpilased ja keskhariduse baasil kutseõppeasutuses õppijad.
*Eritoetus põllumajanduserialadel õppijatele
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Põllumajandusministeerium ja Maaelu Arendamise Sihtasutus maksavad kutseõppeasutuses talu- ja põllumajandus-, metsamajandus-, aiandus- ning kaluri eriala valinud õppuritele sõltuvalt õppeedukusest ja valitud erialast kuni 1000 krooni suurust õppetoetust.
Infot õppetoetuste ja õppelaenu saamise tingimuste kohta saab internetist haridusministeeriumi koduleheküljelt.
EEVA PAJUMÄGI