Et meie nelja aastaajaga Maarjamaal just kevadet kõige enam oodatakse, kinnitab seegi fakt, et meil kaks kevadpüha on.
Esimene neist ehk ülestõusmispüha ehk munapüha jne meid seekord just leebe ilmaga ei hellitanud, aga siiski näitas ennast kauaoodatud päike ja nutikad leidsid juba üksikuid noori rohuliblesid, mida pühademune kaunistades “sibulakoorekompressile” lisada, et muster veelgi põnevam tuleks.
Kevadpüha on kahtlemata ukse ees olev volbripäevgi, mis ka töörahva pühana tuntud. Kas viimaste päevade päiksesära nõidade kogunemisajani püsima jääb, pole muidugi kindel, aga puude pungad on lehekuu eel “hüppevalmis” või juba puhkenud, muru rohetab ja iga päev toob peenrale uusi õisi. Millal siis veel kui mitte nüüd looduse ärkamise üle täiel rinnal rõõmustada!
Tudengid lustivad kevadpäevadel, et enne eksamileili ärevaid meeli ja päid jahutada, lapsi on järjest raskem õhtuti tuppa tulema veenda, peenraomanikud käivad kärsitult ümber oma valduste ja katsuvad varbaga nätsket mulda: ehk ometi saab varsti alustada?!
Eks kõige ilusaga olegi nii, et parim sellest on ootusärevus.
Päikselist nädalalõppu ja rõõmsat kevadpüha!
28. aprill 2012
