Neile, kes artikli sisu ei mäleta, tuletan lühidalt meelde, et härra Laurson väitis, nagu oleksid Eestis müüdavate paigalduskaablite soonte ristlõikepindalad väiksemad, kui tootele märgitud, ning avaldas arvamust, et eelöeldu on üheks tulekahjude põhjuseks.
Kõik on õige, kui meenutada, millest sõltub juhi takistus: materjali eritakistusest, ristlõike pindalast, juhi pikkusest ja temperatuurist.
Kõik olekski õige, kui eeldus ei oleks vale. Nimelt eeldab härra Laurson oma artiklis ekslikult, et kaablisoontes kasutatav vask on 100% vask, millel on tõesti kindel eritakistuse väärtus.
Tegelikkuses kaabli valmistamiseks kasutatav vask omab lisandite olemasolu hulgast sõltuvalt erinevat eritakistust.
Nimetatud asjaolu on ka kaablisoonte dimensioone reguleerivas rahvusvahelises standardis IEC 60228 arvesse võetud. Standard kehtestab ranged nõuded vaid kaablisoonte takistusele, kuna näiteks soonte diameetri osas (seega ka ristlõike pindala kohta) on kehtestatud vaid maksimaalne soone diameeter, eesmärgiga hoida kaablisoonte dimensioonid ohjes just kaabliga ühendatavate seadmete jaoks.
Kogu asja lihtsustamiseks võtame nimetatud standardist näite ? 2,5 mm² ristlõike pindalaga kaabli juhtmesoone maksimaalselt lubatud diameeter on 1,9 mm. Seega oleks kaabli tegelik ristlõike pindala 2,8 mm². Kui selle kaabli valmistamisel on kasutatud ka veidi halvema eritakistusega vaske, siis võib selline kaabel omada täpselt samasugust takistust kui parema juhtivusega materjalist valmistatud 2,4 mm² ristlõikepindalaga kaablil.
Kaablisoonte minimaalset diameetrit pole peetud otstarbekaks reguleerida, kuna vase eritakistus seab ise piirid.
Kaablisoone minimaalse diameetri nõuded algavad alates 10 mm² ristlõikega kaablitest .
Sisuliselt määrab kasutatava materjali kvaliteet ära soonte läbimõõdud. Seetõttu ei ole võimalik ainuüksi kaabli ristlõike pindala põhjal väita, et kaabli takistus ületab ettenähtud suuruse.
Käesoleva aasta alguses viidi läbi Eestis enamlevinud kaablimarkide katsetused, mille tulemusel selgus, et takistuste osas puudusi ei esine. Tarbijate massilise petmise teooriat senised katsetulemused seega ei kinnita.
Härra Laurson nimetas ülaltoodud standardi refereeringut oma artiklis revolutsiooniliseks, mis peaks põhjustama segadust tootjatele, projekteerijatele, ehitajatele jne. Mingit murrangut on siin raske näha, kuna nimetatud standardi nõuete järgi on tootmine kestnud juba aastaid ja kestab jätkuvalt ? kuni standardi uuendamiseni.
TAAVI LENTSO,
Tehnilise Järelevalve Inspektsioon
