Sissejuhatuseks: kust võtan selle häbematuse ja julguse, et julgen üllast ideed kritiseerima hakata? Põhiliselt seepärast, et olen viimastel aastatel olnud ise üpriski sage rongireisija ning tavaliselt on sellistel puhkudel minu lähte- või sihtkohaks Jõgeva jaam koos kohustusliku raudteeületusega.
Mis on idee taga?
Loomulikult ei saa kordamata jätta, et idee on üllas ? hoolitseda selle eest, et kaks linnaosa saaks ühendatud, et seisvad kaubarongid ei segaks reisirongile kiirustajaid e.c. (Olgu ääremärkusena öeldud, et arvatavasti erinevalt paljudest kohalikest poliitikategijatest, olen mina risti jalus oleva kaubarongi pärast reisirongist maha jäänud!).
Kuid mis seisab selle suursuguse idee taga? Mõtte toetuseks koguti millalgi hulganisti linnakodanike toetusallkirju. Tore ettevõtmine muidugi. Iseenesestmõistetav, et inimene, kelle igapäevaseid käike on ülekäigurajal seisev rong kasvõi kordki seganud, sooviks, et teist sellist juhust ei tuleks. Ning kui ikkagi selline ebameeldivus kordub, oleks tal raudteeületuseks alternatiiv.
Kui inimeselt küsitakse, kas ta sooviks sellisel puhul raudteed ületada rongist erineval tasandil, siis loomulikult on ta kahe käega selle poolt. Teisalt ollakse sunnitud tunnelit lubama seepärast, et kunagi on see lubadusena välja käidud ning täna puudub julgus tunnistada, et mõni idee ei ole alati, arvestades aega ja ruumi, mõistlik.
Iga suurehitise teostamisel peaks linnal olema ka nägemus, milline on vajadus aastateks või isegi aastakümneteks rajatava objekti järele (ja seda kogu ehitise ekspluatatsiooniajaks), millised oleksid võimalikud alternatiivsed teostused ning mis see kõik maksma läheb ja kes selle kinni maksab.
Mulle tundub, et linnavalitsus kihutab nagu peru silmaklappidega hobune ? näeb ainult ette, kõrvale ei millimeetritki. Vahepeal juba tundus, et kuna koalitsioonilepingus jäi “kahetasandilisest raudteeületusest ” järele ainult “ohutu raudteeületuskoht”, siis julgetakse ka maailma veidi avaramalt näha. Aga noh, mis ma ikka vanemate härrasmeeste kallal norin…
Hetkel tundub, et linnavõim ajab tunneliga oma asja, nägemata, millised on võimalikud raudtee arengud ligemas perspektiivis, või siis ei peeta vajalikuks rahvast oma analüüsi tulemustest teavitada.
Ei tahaks siinkohal hakata rääkima tunneli tehnilisest lahendusest. Kasvõi juba sellepärast, et selles küsimuses on minust palju paremaid spetsialiste, teiseks sellepärast, et iga potentsiaalne raudteeületaja võiks minna ja ise projektist vaadata, kust saab alguse tee, mis teda tulevikus maa alla hakkaks viima, ja ka seda, kui pikk see saab olema.
Aed kahel pool raudteed
Ja millest avalikkusele pole veel sõnagi räägitud: koos kahetasandilise ülekäiguga tuleb kahele poole raudteed ka aed. Otseülekäik on seega minevik. Inimene ei saa enam valida, kas minna tunnelist või otse üle raudtee ? ainuke suund saab olema maa alla. Milline see aed olema saab, seda nägemust pole vist veel kellelgi. Võimalikud variandid on nii võrkaed, mis takistab inimeste liikumist, kui ka betoonist müratõke. Eks nüüd kujutagem ette, milline saab kahe linnapoole eraldatus olema siis…
Lõpetuseks, et minu jutt ei jääks pelgalt kriitikaks. Linnavalitsus lubas ohutut raudteeületust. Ning selleks on ju nii vähe vaja teha, et ülekäigurajal kusagil augus oma jalaluid murdma ei peaks!
Head lubaduste täitumise aastat kõigile!
AGU RILLO
