Keskkonnaminister Villu Reiljan ütles mõttevahetusel, et Viru-Peipsi veemajanduspiirkond on Eesti oludes pretsedenditult mahukas ettevõtmine, mis hõlmab 11 linna, 81 valda ja 10 maakonda: Ida-Virumaad, Lääne-Virumaad, Jõgevamaad, Harjumaad, Tartumaad, Põlvamaad, Võrumaad, Järvamaad, Viljandimaad ja Valgamaad. Projekti eelarve on 20 miljardit krooni.
Reiljan märkis, et veekogude ja nende ümbruse ökoloogilisel korrastamisel on vaja tugineda Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivile: ?Selle töö esmaeesmärk on elukvaliteedi parandamine nii tänaste kui ka tulevaste põlvkondade huvides.?
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liiv käsitles oma ettekandes Viru-Peipsi veemajanduskava mõju Peipsi järve valgalal asuvatele omavalitsustele. ?Selles piirkonnas paikneb nii märgalasid kui ka põllumaad. Põllumaade osatähtsus on 34 protsenti, mida võib pidada üsnagi märkimisväärseks suuruseks. Kõnealuse piirkonna reostuskoormus on viimasel ajal stabiliseerunud, kuid rahuoluks pole kaugeltki põhjust.?
?Eesti siseveekogude ökoloogilist korrastamisel peaks esimeseks tööks kujunema just Peipsi järve keskkonnaseisundi parandamine. Seda silmas pidades otsustasimegi teemakohase mõttevahetuse Mustvees korraldada,” lausus Jõgeva Maaparandusbüroo juhataja Ilmar Tupits.
?Peipsiäärne pealinn Mustvee on igati sobiv koht ökoloogiast ja ökoloogilisest korrastamisest rääkimiseks,” lausus ka Jõgeva maavanem Aivar Kokk. Tema sõnul muudab Peipsi ökoloogilist seisundit ka sadamate ehitamine Mustveesse ja Omedusse.
Riigikogu liige Mati Kepp selgitas, milliseid võimalused avanevad Peipsiäärsetele omavalitsustele seoses rahvusvahelise projektiga Via Hanseatica: ?Via Hanseatica projekti väljaehitamiseks ja arendamiseks on planeeritud miljardeid kroone. Samuti on ette nähtud raha ettevõtluse edendamiseks selle maantee piirkonnas. Mõistagi tuleb Via Hanseatica käivitamine kasuks Peipsi piirkonna linnade ja valdade turismimajandusele.”
Soome spetsialist Anton Keto andis ülevaate randade ökoloogilisest korrastamisest põhjapoolses naaberriigis: ?Veekogude korrastamine on mitme eesmärgiga tegevus, mille puhul on isegi vahel vaja kokku sobitada vastuolulisi eesmärke. Soomes käib see töö põhimõttelise otsuse alusel, mis ütleb, et riik võib olla veekogude korrastamise korraldaja ja elluviija nende hangete puhul, millel on märkimisväärne üldine tähendus veekogude kasutusele, hooldusele ja kaitsele. Soomes on ka uuritud järvede korrastamise vajadust. Aastal 2000 selgus, et korrastamist vajavad üle 1500 järve ja järveosa. Kõige rohkem on järvede korrastamisel arvestatud just puhkekasutamise vajadust. Riigi toeks järvede korrastamisel on 1,5 kuni 2,5 miljonit eurot aastas.?
JAAN LUKAS
