Vastuvõetud riigieelarve märksõnaks on stabiilne majanduskeskkond

Vastuvõetud 2020. aasta riigieelarve on mitmes mõttes märgiline. Ühelt poolt on 11,8 miljardi euro suurune eelarve tehniliselt uudne. Sel aastal minnakse üle tegevuspõhisele eelarvele, mis tähendab lihtsamalt öeldes, et senisest paremini on iga eelarve rida seotud konkreetsete tegevuste ja mõõdikutega. See riigireformi raames seatud eesmärk annab parema ülevaate maksumaksja raha kasutamisest.


Meie riigieelarve on heas seisus ja oleme jätkuvalt Euroopa Liidu madalaima võlakoormusega riik. Eesti võlakoormus on järgmisel aastal kaheksa protsenti SKP-st. Seejuures panustame jätkuvalt enam kui kaks protsenti SKP-st kaitsekulutustele ning teeme täiendavaid investeeringuid eesti keele õppesse.

Hea uudis on see, et oleme suutnud riigi rahanduse korras hoida ilma ühtegi uut maksu kehtestamata. 2020. aasta on maksurahu aasta. Samas on Isamaa suutnud jätkata varasemate aastate trendi, kus me Eesti inimeste maksukoormust kergendame.

Madal maksukoormus ja eakate toimetulek

Kui 2018. aasta maksureform tõi madala ja keskmise palga saajatele täiendavad 64 eurot kuus, siis tuleval aastal hakkab kehtima täiendav maksuvaba tulu alates pere kolmandast lapsest. Pere kolmandast lapsest on aastas ette nähtud 1200 euro suurune tulumaksuvabastus.

Palju räägitud pensionireformi juures on järgmise aasta riigieelarves olulisel kohal ka tänased pensioniärid. 1. aprillist tõuseb keskmine vanaduspension 45 euro võrra. Koos erakorralise pensioni baasosa tõstmisega, mis mõjutab 330 000 Eestimaa inimest, on keskmine vanaduspension peagi 528 eurot.

Selleks, et meie eakad ja noored saaksid kvaliteetset arstiabi, kasvab ka haigekassa eelarve ligi 140 miljoni euro võrra ning tervishoiule on 2020. aastal ette nähtud 1,68 miljardit eurot.

Rahanduskomisjoni ettepanekul kahekordistati põllumajandustootjate üleminekutoetusi ja toetati kodumaiseid aiandussaadusi katmikaladel kasvatavate ettevõtete konkurentsivõimet.  

Seekord suutsime ka riigikogus eelarve menetlust märkimisväärselt mõjutada. Rahanduskomisjonis viisime sisse muudatuse, mis tõi meie põllumeestele täiendavad viis miljonit eurot. Tuleval aastal on põllumajanduse üleminekutoetusteks ette nähtud 10,3 miljonit eurot ja see aitab tagada meie põllumeeste konkurentsivõime Euroopas.

Ma mõistan, et tegelik soov oli saavutada tulevaks aastaks veelgi suurem summa, kuid riigieelarve seab paraku alati teatud piirangud.

Samas suutsime pingutada selle nimel, et viia sisse seadusemuudatused, mis parandavad meie aedvilju katmikaladel tootvate ettevõtete konkurentsivõimet. See muudatus lubab taotleda gaasiaktsiisi erandeid ning langetab elektriaktsiisi paljudele energiamahukatele ettevõtetele, kes aedvilju katmikaladel kasvatavad. Tänu seadusmuudatusele väheneb Eesti ettevõtete tootmishind ning paraneb nende konkurentsivõime.

Lisaks varem mainitud täiendavale tulumaksuvabastusele lahendasime rahanduskomisjoni ettepanekul seadustest mitmed ebakõlad. Uuest aastast hakkab kehtima ka tulumaksuvabastus lasterikaste perede elamistingimuste parendamiseks ja väikeelamu energiatõhususe suurendamise toetusele. Samuti ei vähene täiendav maksuvaba tulu lapse eest, kui laps saab toitjakaotuspensioni või rahvapensioni toitja kaotuse korral. Perepoliitiliselt on märkimisväärne see, et lahenduse saab nn aasta lõpu sünnitajate ebavõrdne kohtlemine. Kalendriaasta neljandas kvartalis välja makstud sünnitushüvitist ja lapsendamishüvitist on edasipidi võimalik hajutada nii, et inimese tulumaksukohustus ei tõuse.

 Omavalitsuste tulubaas suureneb

Toetame jätkuvalt omavalitsusi (15 miljonit eurot), et lasteaiaõpetajate keskmine palk oleks samal tasemel kooliõpetajate miinimumpalgaga.

Omavalitsuste tulud ulatuvad 2020. aastal üle 2,3 miljardi euro, mis on ligi kaks korda rohkem kui 2010. aastal, sealhulgas viimase kahe aastaga on omavalitsuste tulud kasvanud 27 protsenti. 2020. aastal laekub omavalitsustele 55 miljonit eurot rohkem, kui oleks laekunud ilma KOV tulubaasi täiendava suurendamiseta 2018. aastal. Kruusateede mustkatte alla viimiseks on eraldatud täiendavad 10 miljonit eurot, kokku 16 miljonit.

Politseinike, päästjate, vangivalvurite, tolliametnike ja keskkonnainspektorite palgafond suureneb 7 miljoni võrra. Kultuuri ja spordi valdkonna töötajate palgafond 2,3 miljonit eurot.

Tippspordi (Team Estonia) toetame täiendava kahe miljoni euroga (kokku 3 miljonit).

Õpetaja prognoositav keskmine palk on järgmisel aastal vähemalt 1540 eurot ning miinimumpalga kasv 1250-lt 1315-le eurole. Tervishoiutöötajate palgatõusuks on ettenähtud 50 miljonit eurot.

Ja loomulikult leiab järgmise aasta riigieelarvest ka regionaalseid toetusi Jõgevamaa kogudustele, küla-, spordi- ja kultuuriseltsidele, haridusasutustele, tervishoiule, päästekomandodele jpt.

AIVAR KOKK, riigikogu rahanduskomisjoni esimees

blog comments powered by Disqus