Esmaspäeval ilmusid Tallinna kesklinna Hobujaama bussipeatusesse vastuolulised Eesti 200 valimiskampaania plakatid, mis kutsus eestlasi ja venelasi bussipeatuses eraldi seisma. Eestikeelsetel plakatitel oli kirjas „Siin ainult eestlased“ ja venekeelsetel „Siin ainult venelased“. Teisipäeva hommikuks olid plakatid välja vahetatud.
Kuigi plakatid on välja vahetatud, jätkub arutelu selle ümber edasi. Seetõttu uuriski siinkirjutaja kolmelt Mustvee valla inimeselt, mida nemad sellest arvavad, kas nad peavad selliselt esitatud reklaami õigeks või valeks ning kas kogukonnas on näha mingisugust lõhestumist.
Austav ja väärikas suhtumine
„Mina tegutsen selle nimel, et iga päev meie kooselavad eri rahvusest kogukonnad toimetaksid reaalselt koos ja väldin igas mõttes mingisuguseid selliseid konfliktiolukordasid. Peame nii sõnas kui ka teos olema ikkagi tasakaalukad ja mitte püüdma manipuleerida. Ma saan aru, et antud juhul oli Eesti 200 huvi selles, et tähelepanu saada, aga kas see meetod on õige… ma pigem arvan, et ei ole,“ sõnas Mustvee vallavanem Jüri Morozov Vooremaale antud intervjuus ja lisas, „nüüd läheb kindlasti tükk aega, et jälle neid asju siluda ja tegelikult oleks meil vaja midagi positiivset kogu aeg peale ehitada, et jõuaksime mingisuguse aja jooksul tulemuseni, et selliseid pingeid oleks võimalikult vähe.“
Et kogukonnas oleks mingisugust lõhestumist, Mustvee vallavanema sõnul pigem ei ole. „Sellepärast, et meie piirkond on selles mõttes eriline, et siin on vene keelt kõnelev elanikkond elanud aastasadu, mitu põlvkonda, nad on siin põlisrahvas. Enamus inimesi valdab ka eesti keelt, saab aru ja oskab suhelda. Meil sellist lõhet märgatavalt näha ei ole, aga ilmselt igasugused valekäigud võivad selle tekitada,“ arvas Morozov.
„Minu arust on vajalik ikkagi austavalt ja väärikalt suhtuda kõikidesse kogukonnaliikmetesse ja see ei ole kindlasti koht, kus võiks endale poliitilist profiiti lõigata,“ lisas ta.
Kuigi vallavanema sõnul on Tallinn ikkagi suhteliselt kauge, siis negatiivsed sõnumid võivad kindlasti võimenduda.
„Ma võin öelda, et töötame ja toimetame selle nimel, et seda koostegemise rahu ja rõõmu oleks rohkem ja kui kuskilt tuleb mingisugune tõrvatilk vahele, siis minul on jälle kohustus selgitada või põhjendada. Kindlasti keegi küsib mu käest jälle midagi, miks nii ja miks sellised asjad juhtuvad. Üldiselt on meie inimesed rahulikud ja mõistlikud,“ kinnitas Mustvee vallavanem Jüri Morozov.
Kaks kultuuri, kokkuhoidev rahvas
Kasepää teeninduskeskuse haldusjuht Julia Guž arvas, et nende piirkonda see eriti ei mõjutanud. „Vähemalt sellist informatsiooni ei ole me kusagilt saanud, et keegi siin oleks sellest midagi suurt rääkinud,“ sõnas Julia.
„Ma ise enda kohta võin öelda niimoodi, et nägin plakateid küll, aga kuidagi eriti ei mõelnudki selle peale. Ma lihtsalt vaatasin neid nagu mingisuguseid pilte, ei ole isiklikult väga süvenenud ja selle peale mõelnud,“ lisas Kasepää teeninduskeskuse haldusjuht.
Ka tema sõnul ei ole kuidagimoodi lõhestumist tunda, keegi ei ole eraldi ja kõik toimib ühtse kogukonnana. „Meil siin väikeses kohas küll ei ole nii, et eestlased ja venelased oleksid eraldi. Küll aga on kaks kultuuri, kuid selles mõttes rahvas hoiab ikkagi enam-vähem nagu kokku,“ kinnitab Guž.
Piiride ületamine reklaamkampaaniaga
„Me just siin arutasime praegust seda teemat. Ma muidugi ei kiida seda üldse heaks, minu jaoks on see liig mis liig. Mulle ei meeldinud see,“ sõnas Mustvee kultuurikeskuse juhataja Laidi Zalekešina.
„Kas ta just haiget tegi, aga minu kakskeelses perekonnas… Nägin ka oma abikaasa reaktsiooni, et tema vene inimesena üldse ei mõistnud seda. Ma ei saa öelda, et see haiget tegi, aga kuidagi samas pani see kõiki jälle kaasa rääkima. Usun, et hetkel selline võimendamine ei olnud küll hea,“ arvas Laidi, keda see reklaam lähedalt puudutas.
Kas see osutas ka mingile probleemile? „Ilmselt ikkagi osutas, et võib-olla tõesti on nüüd hakanud see põlvkond peale tulema, kes ajaloolist tausta niivõrd ei tea või ei pea seda nagu millekski. Ja samas selline pauk jälle. Ma ei kiida seda heaks, minu jaoks oli see piiride ületamine,“ mõtiskles Mustvee kultuurikeskuse juhataja.
Nagu ka eelkõnelejad, ei leia Laidi, et kahe kultuuri vahel oleks mingisugust lõhet. „Ei, kindlasti mitte. Meil Mustvees küll ei ole mingisugust Eesti või Vene lõhestumist, meil saavad kenasti läbi. Kasvõi meie majas, meil ei ole ühtegi ringi, kus oleks puhas eesti või vene ring, ikkagi niimoodi, et kas vene ringis on üks eesti inimene või teistpidi. Mustvees on selles mõttes hästi,“ arvab Laidi.
DEIVI SUISTE
