Riigi plaan nüüd keskenduda varjumiskohtade rajamisele või kunagiste ülevaatamisele on juba pikemat aega hiljaks jäänud. Nõukogudeaegsed selleks otstarbeks mõeldud paigad on nende aastate jooksul kila-kola niivõrd täis tassitud, et vaid nõeluss on puudu. Sama seis on ka kortermajade keldriboksidega, mida elanikud kasutavad kartulite ja mooside hoiustamiseks, mitte potentsiaalse varjumiskohana.
Olgugi et nüüd on vähemalt Jõgeva vallal plaan varjumispaigad üle vaadata ja korda teha, on siiski sedavõrd palju nüansse, mida tuleb samuti tähele panna. Puuduvad ju häiresignaalid ja kogu elu on siiani rajatud SMS-idele ja nutitelefonidele. Aga kui neil akud kord tühjaks saavad?
Elanikud on alles nüüd mõistnud, et vähemalt nädala jagu võiks olemas olla toiduvaru, koduses majapidamises võiks olla esmaabivahendeid ja puhast joogivett. Rääkimata patareidest või akupankadest. Iseasi kuivõrd tõsiselt nüüd päriselt varuma hakatakse.
Olgem ausad, varjumiskohad pidanuks juba üleeile valmis olema ning plaanid valmis rohkem kui vaid paberil ja paari ametniku peas. Aastaid on poliitikud rääkinud kurjast Vene karust, kuid ettevalmistusi juhuks, kui päriselt midagi juhtub, pole keegi teinud. Seniks aga tuleb kõigil oma keldriboksid korda teha, et kriisiolukorras reaalselt oleks kuhugi minna. Aitab teoreetilisest mõttetalgutest, koosolekutest ja tegevustest, mida plaanitakse aasta pärast realiseerima hakata. Nüüd ja kohe on vaja tegutseda.
12.04.2022
blog comments powered by Disqus