Vaprad mehed Kassinurmest

Walter Gustav Otto von Samson-Himmelstjerna (1878–1939) ja Rolf von Samson-Himmelstjerna (1906–1942) on kaks vaprat meest Kassinurmest.

Jõgeva vallas Kassinurme mõisas elanud Samsonite aadlisuguvõsa on vana ja pärit Madalmaadest. Magister Hermann Samson sai 1640. aastal kuninganna Kristiinalt Rootsi aadliku tiitli ja tunnustuse oma vapile. Baltikumis lisati tihti kirja kirjutades aadliku nimele mõisa asukoht. Nii oli selge, millisest mõisast keegi aadlisuguvõsa esindaja pärit oli.

  1. aastal kirjutas endise Põhja-Liivimaa ehk praeguse Lõuna-Eesti Kassinorme rüütlimõisa omanik oma Vabadussõja rindelt abikaasale saadetud kirjade saatjapoolele: „v. Samson-Kassinorm”.

Alates 1800. aastast kandis ta topeltnime v. Samson-Himmelstjerna. Kassinurme mõisnik Walther Gustav Otto von Samson-Himmelstjerna oli abielus Maryga (sündinud paruness von Maydell, 1883‒1966).

Seoses Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaga on oluline märkida, et Walther osales ka Vabadussõjas. Tartu balti aadlist koosnev Balti pataljon ja Rakvere vabatahtlikud tegid Lõuna ja Viru rindel kaasa 1. diviisiga 1918. aasta lõpu taganemislahingud. 1919. aasta jaanuari algul peatati koos ülejäänud Eesti väega Punaarmee edasitung ja asuti vastupealetungile. Sama aasta jaanuari lõpust aprilli alguseni oli Balti pataljon Narva jõe ja Peipsi järve äärses kaitselõigus ning aprilli keskelt mai keskpaigani Narva jõe idakaldal.

Just alates 1919. aasta maikuu keskelt, kui Eesti kaitsevägi alustas liikumist Ingerimaale, oli Walther Balti pataljoni 1. kompanii 1. rongi ülem. Maikuu ründeoperatsiooni käigus vallutas Balti pataljon 14. mail kiirelt Gdovi linna. Kahjuks me ei tea, mida ta oma abikaasale ja lastele võitlusest punastega kirjutas.

Teine episood on seotud juba tema poja, Rolf von Samson-Himmelstjernaga. Vanemad endise Kaarepere valla elanikud Kassinurmes mäletavad Jaan Reidla juttu, et 1942. aasta sõjasuvel maandus Kassinurme põllul Saksa väikelennuk. Nimelt ilmus keskpäeva paiku Kaarepere kohale Saksa väike ühemootoriline sidelennuk Fieseler FI-156 „Storch”, mis tõlkes tähendab toonekurg. Sellise nime sai lennuk tänu kõrgele šassiile. See vajas õhkutõusuks vastutuule korral 50 meetrit ja maandus heal juhul 20 meetriga.

Suur olnud aga inimeste üllatus, kui lennukist astus välja mees, kes hakkas eesti keeles rääkima. Tegemist oli Jaani koolivenna Rolfiga. Külarahvas aga lasi juba jutu lahti, et mõisnik tuli mõisat üle vaatama. Tegelikkuses tuli sõjalendur Rolf vaatama oma lapsepõlvemaad.

Tegemist oli Saksa Luftwaffe 1939. aastal asutatud 4. lahingueskadrilli piloodi major Rolf von Samson-Himmelstjernaga. Paraku jäi see tema viimaseks Kaarepere külastuseks.

Rolf von Samson-Himmelstjerna langes Stalingradi lahingus käsitsivõitluses 30. detsembril 1942. Pilootidele, kes osalesid maismaavõitluses, oli ette nähtud eraldi aumärk, mida saab näha Nurga koduloomuuseumis.

Postuumselt anti Rolf von Samson-Himmelstjernale 1.detsembrist 1942 kolonelleitnandi auaste. 

HILLAR KAEVAL

blog comments powered by Disqus