Üldjuhul on kuni lapse kuue kuu vanuseks saamiseni õigus hüvitisele last kasvataval emal. Alates lapse kuuekuuseks saamisest võivad vanemad kasutada õigust hüvitisele kordamööda.
Ravikindlustuse seaduses sätestatud sünnitushüvitist makstakse üldjuhul 140 päeva (mitmikute sünni ja tüsistuste korral 154 päeva). Ülejäänud 225 päeva ulatuses asendab sissetulekut vanemahüvitis.
Kui lapse emal ei olnud õigust sünnitushüvitisele, siis makstakse vanemahüvitist lapse sünnist kuni tema 11-kuuseks saamiseni.
Hüvitise saamiseks tuleb taotlejal esitada elukohajärgsele pensioniametile avaldus ja isikut tõendav dokument. Avalduse võib esitada isiklikult pensioniametisse või saata posti teel. Kolmas võimalus – avalduse elektroonne täitmine kodanikuportaali kaudu – saab võimalikuks alates 1.veebruarist 2004.
Kui hüvitise taotleja on lapsehoolduspuhkusel, tuleb täiendavalt esitada tööandja tõend, millele on märgitud lapsehoolduspuhkuse kestus ja lapse nimi.
Hüvitise suurus arvutatakse taotleja eelnenud kalendriaasta ühe kuu keskmise tulu alusel. Vajalikud andmed on olemas riikliku pensionikindlustuse registris ning hüvitise taotlejal või tema tööandjal pole vaja tulude kohta täiendavaid tõendeid esitada.
Vanemahüvitist makstakse igas kuus eelmise kalendrikuu eest. Seega makstakse esimesed vanemahüvitised välja alates veebruarikuust 2004.
Need lapsevanemad, kes kindlasti soovivad hüvitist saada juba veebruaris, peaksid oma avalduse esitama jaanuarikuu esimesel poolel. Teistel, kellel nii väga kiire pole, soovitame pensioniametisse minekuga veidi oodata. Sellega väldite võimalikke pikki järjekordi ja närveerimist aasta alguses. Raha kaotsi ei lähe, sest vanemahüvitis määratakse tagantjärele alates hüvitisele õiguse tekkimise päevast, kui vajalikud dokumendid esitatakse kuue kuu jooksul nimetatud päevast alates.
Vanemahüvitisteks on tänavuses riigieelarves ette nähtud 444 507 100 krooni.
Elve Tonts, Sotsiaalkindlustusameti avalike suhete nõunik
