Järg 30. jaanuaril ilmunud osale
Eesti maarahva hariduselu põhjapanevaks korraldavaks dokumendiks Tsaari-Venemaal sai Liivimaa iirlasest kindralkuberner krahv George Browne (1698-1792) 1765. aasta 18. aprillil välja antud koolipatent. Selle järgi kohustati iga vähemalt viie adramaa suurust mõisat mõisakooli ja igat kihelkonda kihelkonnakooli asutama. Õppetöö pidi kestma mardipäevast lihavõtteni. Lubati ka vanematel oma lapsi kodus õpetada, aga siis pidid vanemad oskama ise lugeda ja tundma katekismust.
Vallakooli õppeainetest saab ülevaate toonaste koolitunnistuste järgi. Näiteks õpetati Laiuse kihelkonna Alavere vallakooli 1916. aasta I jaos ehk esimesel koolitalvel eesti keelt, vene keelt, rehkendamist, ilukirja, joonistamist, laulmist ja käsitööd.
Õppida sai isegi kaks-kolm talve
Teatavasti sai soovi korral vallakoolis pärast kohustusliku koolikursuse läbimist õppida veel vabatahtlikult täiendusjaos, ja isegi veel kaks-kolm talve. Nii on näiteks Torma kihelkonna Rääbise vallakoolis õppinud Natalie Sirrel 1900. aastal koolis isegi kuuendat talve. Iga koolitalve kursuse lõpetas ta korralike hinnetega. Talle oli igal aastal selle kohta välja antud vormikohane vallakooli tunnistus. Selle järgi on viimase ehk vallakooli kursuse lõpujao õppeaineteks olnud katekismus, piiblilugu, kirikulaul, vene keel, eesti keel, rehkendamine, geograafia, ilukiri ja laulmine. Enamasti on tal nüüd viied ja neljad, aga vene keele hinne on siiski “3 ½”.
1880. aastal tuli Jõgeva külakooli õpetajaks Jaan Mardi p. Pikkart (Pikkardt). Ta oli seal õpetajaks veel 1914. aasta oktoobris, olles 54 aastane. Ühes õpetajate nimekirjas, mis hõlmab vahemikku 1918. a lõpp – 1919. a algus, on Jõgeval õpetajana näidatud ka Jaan Pikkard, aga kirjapandust ei selgu, kas ta töötab oma endises koolis. Ilmselt siiski.
Tema palgaks oli koolitalu maa kasutamine, 20 sülda küttepuid ja kuus rubla valgustusraha aastas. Aastail 1906 – 1914 valla dokumentides talle lisaks rahapalga maksmisest ei räägita, ju ta siis seda ei saanud – vastupidi Painküla ja Mõisamaa kooli õpetajaile. Eino Veskis on kuulnud, et rahvas kutsus seda kooli Pikkarti Mulgimaa päritolu tõttu “mulgi kooliks”.
1914. aasta märtsis oli Jõgeva koolis 24 last (14 poissi ja 10 tüdrukut), sama aasta sügisel 17 õpilast ning vald kavandas kulude vähendamiseks Mõisamaa kooli sulgemist ning sealse kooli kolme lapse ümbersuunamist Jõgeva kooli. Koolide inspektori õpetajate nimekirjas ongi märge kooli sulgemisest 1915. aastal.
Johannes Nahkur on kirjeldanud oma koduküla koolimaja ja sealseid olusid nõnda: “Majal oli kaks korstnat ja suured aknad, aga ikkagi õlgkatus, kuid väljast poolepunniliste voodrilaudadega vooderdatud, aga värvimata. Koolitubade põrand oli hööveldatud punnimata laudadest ja ainult koolmeistri köögi põrand oli harilikest punastest tellistest. Laed olid lubjatud. Nii ahjud, truubid kui ka pliidid olid tavalistest punastest telliskividest. 1906 ehitati klassiruumi ahi punastest pottkividest.
Klassiruumil oli kolm akent. Magamistubasid oli kaks: üks poistele, teine tüdrukutele. Poiste magamistuppa sai otse klassiruumist, tüdrukute tuppa jõepoolsest küljest koolmeistri kantselei ukse kaudu”. Nahkuri mäletamisel keegi lastest koolis ei ööbinud ja seepärast kasutatud magamisruume muul otstarbel. “Näiteks seisid tüdrukute magamistoas alati töökorras kangasteljed, veel käärpuud, kerilauad, vilja- ja jahukotid jne. Poiste magamistoas mööblit ka ei olnud. Iga poiss oli seal seina löönud naela ja selle otsas rippusid tema leivakott ja üleriided. Naela pidi igaüks kodunt kaasa tooma ja seina lööma.
Koolmeistri korteril oli kaks tuba, ruumikas köök, kantseleiruum ja sahver. Kantseleis oli koolmeistri isiklik tahvelklaver ja raamatukapp.
Klassiruumis olid pikad, nelja lapse jaoks ette nähtud mustad koolipingid kahelt realt. Klassitoa põhjapoolses nurgas oli ahi, sinna mahtusid arssinapikkused puud. Mõlemas pingireas oli 5-6 pinki. Ahju kõrval põhjapoolses seinas seisis suur kahe uksega kapp. Ühes kapipoolses seisid geograafiakardid, teises pooles hoiti gloobust ja venekeelset piltidega õpperaamatut “Russkoje slovo”. Iga selle raamatu lugemistüki juures oli sellesisuline värviline umbes 30×30 cm suurune papi peale kleebitud pilt. Õppetüki ülesütlemiseks pani koolmeister õpitud tükile vastava pildi seina peale ja õpilane pidi vene keeles jutustama, mis on pildil. Veel rippus seinal kaart, kus peal maakera kaks poolkera ning selle kohal keiser Nikolai II ja keisrinna pildid.
Esikust klassiruumi viiva ukse kõrval paremas nurgas seisis kolmnurksel alusel puust vitssangaga veepang joogiveega ja selle kõrval plekist veevõtmise korten. Joogivee olemasolu eest vastutas korrapidaja õpilane. Uksest vasakul seisis jalgadel laudadest mustaks värvitud tahvel. Tahvlit sai ümber keerata ja selle taga oli kollase värviga joonistatud viis noodijoont.
Tahvli kõrval seisis koolmeistri kateeder, mis oli põrandast kahe astme võrra kõrgem, aga õpetaja kasutas seda harva. Klassiruumi laes rippusid kaks valgeks värvitud ümmarguste plekk-kuplitega 20-liinilist petrooleumilampi. Pimedal ajal pandi need põlema. Koolmeistril endal põles kateedril rohelise kupliga laualamp. Muud klassiruumis ei olnudki.”
1919. aastal pannakse kirja kolm kooli
Kui kaua vallakool töötas, pole selge. J. Nahkuri kirjalikes mälestustes seisab, et kool eksisteeris 1922. aastani ja sinnamaani olnud jätkuvalt õpetajaks Jaan Pikkart (J. Nahkuri kirjapildis Pikkat), kes siis kodukanti Viljandimaale tagasi kolinud. J. Pikkarti nimi esineb küll veel 1917. aasta mais õpetajate nimekirjas ja 1919. aasta alguseski Jõgeva õpetajana, aga hilisemast ajast pole autor tema kohta dokumentaalset märget leidnud. Ühel täpsemalt dateerimata 1919. aasta maakonna koolide nimekirjas on Jõgeva vallast loetletud kolme kooli: Painküla, Ernsti ja Jõgeva algkool ning viimase järele on tehtud märge, et see on endine õigeusu kihelkonnakool. Ka J. Kõpp mainib Jõgeva külakooli likvideerimist, aga ei dateeri selle toimumise aega. Küll aga täpsustab ta, et õigeusu kihelkonnakool liideti 1919. aasta mais haridusseltsi kooliga üheks avalikuks algkooliks (tegelikult Jõgeva seitsmeklassiliseks rahvakooliks). Nii polegi üheselt selge, kaua endine Jõgeva vallakool töötas.
Hiljem ehitas vald koolimaja ümber õpetajate kortermajaks. H. Kommusaare sõnul toimus see 1920. aastate algul. Esiti toodud endisse vallakooli hoonesse küll valla vanadekodu, aga siis koliti vanadekodu mujale ja hoone ehitati ümber kolme korteriga nn õpetajate koduks. 1944. aasta septembris, kui Punaarmee Jõgeva linna vallutas, see maja hävis. Pärast sõda ehitas neile ahervaremeile oma elumaja Richard Tromm (nüüd Kalda tänav 2). Viimati elas seal alaliselt Toomas Tromm.
Kõrvalpõikena niipalju, et krahv Ernst von Mannteuffel asutas 1876. aastal oma mõisa laste jaoks kooli, mida hakati tema nime järgi nimetama Ernsti kooliks. Esiti asus kool küll talumajas, aga varsti ehitati ka uus maja. 1896. aastal oli ses koolis ainult 12 last. 1904. aastal taotleb vald Ernsti kooli sulgemist, aga krahv võtab järgmisest aastast kõik kooliga seotud kulud enda kanda ja kool likvideeriti alles 1920. aastatel, aga töötas veel 1924. aastalgi.
(Järgneb)
ÜLO PÄRN
