Vana aja koolilugu Jõgeval 1766-1949

Järg 9. aprillil ilmunud osale

aasta aprillis tabas Jõgeva kooli külma dušina Tartumaa koolivalitsuse teade, et mitmete maal asuvate kõrgemate algkoolide, teiste seas Jõgeva kõrgema algkooli V ja VI klass jäävad alevi või valla ülal pidada. Otsus oli maakonnanõukogus tehtud juba 19. jaanuaril. Otsustajad põhjendasid olukorda sellega, et kuigi 6klassiline algharidus on seaduses maksev, on esialgu kohustuslik 4klassiline haridus ja 6klassilisele koolile minnakse üle järk-järgult edaspidi. Erandina leidsid Jõgeva lähikonnas maakonnanõukogu silmis selles osas armu vaid Torma, Laiuse ja Maarja-Magdaleena kõrgem algkool.

1924. aasta augustis teatas Jõgeva vallavalitsus, et annabki vallale kuuluva Kooli nr 31a talu maadest uue kooli ehitamiseks ehitusplatsi. Kuigi vallavolikogu selle mõtte algatas, ei edenenud asi esialgu kavatsuse teatamisest kaugemale. Ilmselt lähtus valla initsiatiiv sellest, et koolis oli juba ammu valla lapsi rohkem kui alevi omi, aga vaidlustes alevivõimudega ei jõutud rahuldava ja üksmeelse otsuseni idee teoks teha. Alevi volikogu ja valitsuse dokumentides on kandeid sellest, et vallavõimud venitavad vallast pärit õpilaste koolikulude tasumisega, mis tekitasid alevile raskusi kooli tegevuskulude õigeaegse katmisega. Viimane ajaolu omakorda süvendas pingeid kahe omavalitsuse vahel.

Kuna ruumipuudus polnud seni lahendust leidnud, jätkati  otsinguid  kitsikusest pääsemiseks. 1922. aasta 4.juuli Postimehes oli artikkel “Jõgeva alevivalitsus koolimaja otsimas”, seal seisis, et Jõgeva alevisse asutati haridusseltsi poolt juba ilmasõja ajal kool. “Esiotsa pidas seda kooli selts üleval kuna ta pärast uue alevivalitsuse ülespidada läks. Seni ei ole koolile kohaseid ruume leitud. Ta on klasside viisi mitmes kohas töötama pidanud, nagu seltsimajas, endise alevi kõrtsiruumides ja eramajades.

Mineval aastal pöörati ka haridus- ja siseministeeriumi poole, et koolile Jõgeva hobuse postijaama ruumid antaks, kuid palve jäeti tähelepanemata, sest postijaama ruume võib seaduse järele ainult postijaama käimapanemiseks ära kasutada.

Nüüd on alevinõukogu jälle koolimajade küsimust omal viimasel koosolekul harutanud ja leidnud, et jaoskonna arsti otsuse järele praegused ruumid koolile kõlbmatud on, sest kahes väikeses klassiruumis peavad kuni 125 õpilast ruumi leidma, mis tarviliselt seisukohalt väga kahjulik. Sellepärast on alevivolikogu otsuseks teinud maakonnavalitsuse poole palvega pöörata, et alevi kooli 5. ja 6. klass lubataks hobuse postijaama majasse paigutada ja et jaama tarvis kõrvalolev kivimaja korda seataks.

See maja otsimine võib lõppeda nagu esimene kordki, sest vaevalt on loota, et siseministeerium riigi hooned, millel eri otstarve on, alevikoolile anda saab, ilma et selleks seadust oleks.

Arusaamata on aga, miks alevivolikogu ja valitsus asja tõsisemalt ette ei võta ja koolile alalise korraliku maja ehitamise peale ei mõtle. Võimalusi selleks peaks olema, sest alevis töötavad kaks trahterit, millede pealt alev suuri maksusid saab ja mida maakonnavalitsus selle tingimisega on lubanud avada, et sissetulek nendest alevi kooli peale ära saaks kasutatud.

Peale selle on uue seaduse järele alevil õigus koolimaja ehitamiseks riigilt pikaajalist laenu saada, missuguse võimaluse alevivolikogu ära kasutama peaks.”

1922. aasta 26. augustil arutles Postimees ühes lühiuudises taas Jõgeva kooliruumide üle.

Jõgeva saab uue kõrgema algkooli

Jõgeva kõrgem algkool asub kahes ruumis, millest kumbki koolile sündsad ei ole. Et seda viga parandada, peeti ühine Jõgeva vallavolikogu ja alevivolikogu koosolek ära, kus otsustati Jõgevale uus kõrgema algkoolimaja ehitada. Selleks annab vald alevi piiri äärest vastava maatüki, kuna ehituskulud ühtlaselt kantakse.

Kooli juure avatakse ka põllutöö klass. Jääb soovida, et see ühine otsus mitte ainult paberile ei jääks.“ No ei tulnud sestki arutelust veel midagi tulemuslikku.”

Vallavalitsus pöördus põllutööministeeriumi poole saamaks oma kasutusse Kurista mõisa häärberit ja selle juurde kuuluvat krunti, kuhu siis kool alevist ümber asutada. Vald soovis oma pöördumises mõisahoone ära osta, maad aga rendiõiguse alusel kasutada. Põllumajandusministeeriumi vastus oli eitav, sest Kurista härrastemaja koos selle juurde kuuluva krundiga oli juba metsade peavalitsusele üle antud ja seisis Viljandi maakonna Kaavere metskonna metsaülema kasutuses. Imestati küll – miks võõra maakonna asutus Tartumaa alale jäävat hoonestut ja maad kasutab, aga nii kuis oli, nii ka edasi jäi.

1923. aasta 12. novembri Postimehest võis probleemsest olukorrast jätkuvalt lugeda: “Käesoleval aastal on kool iseäranis raskes seisukorras, sest tung kooli on suur. Enamjagu õpilasi on Jõgeva vallast, kuid seni on kooli majanduselised kulud suuremalt osalt alev kannud, vald on aga väikeste summade viisi kooli kulusid tasudes katsunud kooli toetamisest ennast eemal hoida.

7 skp. esines kooli pädagoogika nõukogu alevinõukogu koosolekul ettepanekuga kooli III klassi juure paralleelklassi avada, sest nimetatud klassis on õpilaste arv üle 50 (III klassi paralleelklass ka avati ja selle õpetajaks valiti P. Valge. – Ü.P.). Alevinõukogu oli ettepaneku poolt, kuid silmas pidades, et suurem osa õpilasi klassis vallast on ja tähele pannes, et vallal kooli kulusid üle 140 000 marga tasuda on, otsustas vallale ette panna paralleelklassi ülespidamise kulud enese peale võtta. Tähendatud võla tasumiseks otsustati vallale kahenädalane tähtaeg anda. Ei peaks aga vald võlga mitte ära tasuma, siis puudub alevil võimalus valla lapsi koolis edasi pidada.

Õpilasi liiga palju!?

Üleüldse on vald kõrgema algkooli vastu külm olnud. Läinud aastal oli Jõgeva vallal ja alevil küll kavatsus ühiselt kõrgema algkooli maja ehitusele asuda, milleks ka vallanõukogu otsustas koolile kohast ehituskrunti anda, kuid pärast loobus sellest ja andis selle maa kellelegi eraisikule elumaja ehitamiseks.”

Kaheksa päeva hiljem pöördus Postimees jälle Jõgeva kooliteema juurde: 

“Õpilaste rohkus Jõgeva algkoolis.

Kolmandas klassis on praegu 54 õpilast, kus produktiivne koolitöö täitsa võimata … Volikogu leidis, et alevil ülejõu käib paralleelklassi üleval pidada, sest Jõgeva vald võlgnevat seni kõrgema algkooli ülevalpidamise kulusid alevile 1922.aasta eest 23 279 marka  ja 1923.aasta eelarve järele pool ehk 188 446 marka, kuna paralleelklassi avamine just selles mõttes tarvilik olevat, et mitte osa valla kooli tagasi saata //  otsustas alev //  paralleel-klassi siis avada kui Jõgeva vald // paralleel-klassi ülevalpidamise kulud võtab täiesti enda peale ja maksab sellekohased kulud alevile avansina kolme kuu peale ette ja peale selle maksab eelpool tähendatud //  kulud 1922.aasta ja 1923.aasta eest kahe nädala jooksul alevile ära //  ei või ju näha ei kumbki pool, et ühes väikeses toakeses, kus 140,8 km õhku on, 54 õpilast töötada võivad ja pealegi produktiivselt tööd teha suudavad.”

1923. aasta 12.detsembril vahendab Postimees sündmuste kulgu nõnda:

“Nüüd on Jõgeva vallanõukogu asja lahendamisele asunud ja otsuseks teinud paralleelklassi ülevalpidamise kulud enda kanda võtta tingimisi, et avatav paralleelklass saaks hommikusel poolel töötama, kuhu oleksid koondatud kõik valla lapsed, ja et neil koduminek öö peale ei jääks.

Peale selle otsustati maakonnavalitsusust paluda, et see vastava paralleelklassi õpetaja palgast 40 protsenti enda kanda võtaks.

Jõgeva alevivalitsus nõudis vallalt ka koolile 1922. aasta ja 1923. aasta võlgade tasumist. Vallanõukogu otsustas ka seda teha, kuid enne lõpliku arve tasumist paluda alevivalitsuselt 1922. aasta ja 1923. aasta kohta täielikku kulude ja tulude aruannet.

 Igatahes on samm asja lahendamiseks edasi astutud, mis koolile kasulik.”

(Järgneb)

blog comments powered by Disqus