Kaitseliitlased ja looduskaitsjad on juba aastaid koostööd teinud ja Alam-Pedja looduskaitsealal targu talitanud. Kaitseala servas Jürikülas asuvat kaitseliitlaste õppekeskust on kasutanud välipraktika läbiviimiseks ka Tartu Ülikooli bioloogiatudengid, siit saab alguse looduse õpperada. “Võtsime viiekümnendate aastate alguses Nõukogude Armee poolt lennuväe pommituspolügooniks hõivatud objekti oma valve alla juba 1992. aastal. Kohe, kui Nõukogude väeosa Utsalist lahkus. Kuigi vahepeal oli ööpäevaringse valvamise jätkamine suure küsimärgi all, suutsime tänu meie tublidele kaitseliitlastele seda edasi teha ja hoidsime eemale pahatahtlikke, kes oleks võinud tänasele looduskaitsealale kahju teha,” meenutas maleva esimene pealik major Ants Nurk.
Utsali õppekeskust asuti taastama ja koostööle kutsuti keskkonnaspetsialistid. “Partnerlus looduskaitsjatega on tingitud asjaolust, et lisaks militaarsele tegevusele on Utsalis ka suurepärane võimalus loodusõppeks ja keskkonnaalaseks koolituseks, seda enam, et siin on rikkaliku floora ja faunaga loodus. Oleme mõistnud, et Kaitseliit ja keskkonnakaitse sobivad kokku. Needsamad eesti inimesed, kes kuuluvad vabatahtlikult Kaitseliidu ridadesse, on headeks abilisteks matkaradade väljaehitamisel, kaitseliitlaste lapsed ja nende sõbrad aga huvilised, keda õpetada loodussäästvalt elama,” lausus Jõgeva Maleva pealik Janno Rosenberg nüüdisaegseid militaarseid, looduskaitselisi ja puhkebaasi sugemeid ühendava Kirna õppekeskuse avamisel.
Kahe riigistruktuuri koostöö
1650 ruutmeetrise põrandapinnaga kahekorruselises hoones on 130-ruutmeetrine klassiruum, mida saab lükandseinaga poolitada nii, et samaaegselt saab pidada nii looduskaitse teemalisi kui sõjalisi õppusi. Teine, sama suur ruum on mõeldud Alam-Pedja looduskaitseala tutvustavale püsiekspositsioonile. Hoonesse mahuvad ka söögisaal, büroo- ja majutustoad. Õppustel osalejatele või puhkajatele on 80 voodikohta ning saun leili-, pesemis- ja puhkeruumiga, kuhu mahub korraga kolmkümmend inimest. Hoonet köetakse maaküttega, mille kindlat elektrivarustust turvab diiselgeneraator. Hoone eskiisprojekti tegi Sirje Haavel ja projekteeris Väino Aedmaa, ehituse peatöövõtjaks on AS Merko Ehitus. Õppekeskuse hoone läks maksma 25 miljonit krooni, millest 22,8 miljonit eraldas Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Ühistööna valminud ja ühist kasutamist leidva õppekeskuse avamistseremooniast said osa paljud Jõgevamaa kaitseliitlased ja kodutütred, looduskaitsejuhid ja töötajad ning külalised. Mängis Jõgeva maleva puhkpilliorkester. Sõnavõttudega astusid üles maleva pealik kapten Janno Rosenberg, maavanem Aivar Kokk, riigikogulane Villu Reiljan, Alutaguse maleva pealik major Arno Kodu, Riikliku Looduskaitsekeskuse juhataja Jaanus Tuusti, Puurmani vallavanem Rauno Kuus ja Kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots. “Mul on heameel tunnistada, et väärt ideed on saanud teoks. Uus hoone on näide sellest, kuidas halvad mälestused minevikust muutuvad tegusate inimeste abiga headeks mälestusteks tulevikus. Selles hoones hakkavad ühise katuse all külg külje kõrval tegutsema kaitseliitlased ja looduskaitsjad ning mõlemad on seadnud endale ühise eesmärgi ? kaitsta Eestit,” märkis kindralmajor Ants Laaneots.
Kaitseliidu Keskjuhatus ja Jõgeva malev tunnustas medalite ja tänukirjadega aktiivseid kaitseliitlasi ja eraisikuid, kellel oli eriliselt suur panus Kirna õppe- ja haldushoone rajamisel. Kaitseliidu Eriklassi teenetemedali said major Ants-August Nurk, seersant Andu Uus, reamees Margus Oro, vanemveebel Johannes Tõnumaa, Villu Reiljan, Mati Kepp, Meelis Paavel jt.
Kolmas võidutule altar Jõgevamaal
Eile oli Utsalis veel teinegi sündmus – avati võidutule altar. Selle nagu õppehoonegi õnnistas sisse Jõgeva maleva kaplan Raino Kubjas. Altaritule süütamise au anti Kaitseväe juhatajale Ants Laaneotsale. Tulealtar kujutab kolme elemendi sümbioosi: altari alusel on NATO embleemiga kujund, mis sümboliseerib tänapäeva kaitsepoliitikat ja Eesti kuulumist NATOsse, lennukipommi silindrit kujutav põhiosa meenutab aga selle paiga seotust pommitamistega, samas tähendab ümberpööratud pommikest sõda kui mittesoovitavat ja mitte kellelegi vajalikku sündmust. Kausikujulisel tuleasemel põlev tuli on aga elu sümbol, mis põleb tänu Eesti kaitseliitlaste ja kaitseväelaste ühisele jõupingutusele vabaduse ja stabiilsuse nimel. Altaril on vaskplaat kirjaga: Lõõma, tuli, ja aita hoida meie südametes vabaduse kustumatut leeki”. Altari kavandas ja ehitas KL Jõgeva maleva Tabivere rühma pealik seersant Andu Uus. Tema idee ja teostus on ka mullu Tabivere vallamuuseumi avatud võidutule altar. Jõgevamaa kolmas võidutule altar on Aidus Vabadussõjas langenute mälestussamba juures, kus tseremoniaalne võidutuli süüdati juba 1927. aastal. Edaspidi süüdatakse Kirna õppekeskuse altaril vabadustuli kaitseliitlaste ja teistegi jaoks olulistel sündmustel ja üritustel.
ARDI KIVIMETS
