Tänane Vooremaa kirjutab, et Eestis elas selle aasta seisuga 273 871 noort vanuses 7–26. See on 20,6 protsenti kogu rahvastikust. Noorte arv suurenes aastaga vaid Harju maakonnas.
Jõgevamaal ega ühelgi teisel maakonnal pole suurt põhjust rõõmustada. Nimelt kaotasid protsentuaalselt noori enim Jõgeva, Hiiu ja Põlva maakonnad. See aga tähendab, et mida enam väheneb noorte arv maakonnas, seda nutusemaks muutub paiga tulevik.
Põhjusi, miks noored lahkuvad, ei pea ilmselt kaugelt otsima. Esialgu soovitakse õppida ja töötada kaugemal, avastada maailma ning paikseks jäädes otsitakse stabiilsust ja rahu.
Selles, et noored kaugemale lähevad ja elu naudivad, pole midagi halba. Mõnikord tulebki ära käia mõistmaks kui hea kodus tegelikult on. Kuid kui kodumaakonnas midagi head ees ei oota, noored tagasi ei tule ning kodu ei raja. Nii tekib pikas perspektiivis võistlus selle nimel, kes maakonnas viimasena tule kustutab. Seda ei soovi ilmselt aga keegi meist. See aga on koht, kus tänastel juhtidel tuleb pingutada selle nimel, et noored pered siinkandis kodu leiaksid.
KERTTU-KADI VANAMB
