Valitsus kinnitas Eesti prioriteedid Eroopa Liidus järgmisel poolaastal

Ühtlasi jätkab Eesti ettevalmistuste tegemist üleminekuks eurole ning toetab endiselt tagada tööaja paindlikku reguleerimist EL-is. Valitsus kinnitas, et Eesti soovib investeeringuid soodustava ettevõtluskeskkonna säilitamist ning loodab saavutada Austria eesistumisperioodil ema- ja tütarühingute direktiivi täiendamise algatamist. Eestile on oluline tulevikku vaatav ja kindlal alusel seisev Euroopa Liit. Järgmise poolaasta prioriteete kirjeldades märgib valitsus, et loodab Euroopa Põhiseaduse Lepingu ratifitseerimist Riigikogu poolt sel poolaastal. Põhiseaduse lepingu ratifitseerimisega ütleb Eesti välja oma selge toetava seisukoha leppe kandvate väärtuste ja põhimõtete suhtes, kinnitab valitsus. Teine EL tulevikku mõjutav teema on laienemine. Eesti on veendunud laienemise toetaja. Valitsus märgib, et EL liikmelisus on parim võimalik motivaator reformiriikidele vajalike poliitiliste ja majanduslike reformide elluviimiseks. Eesti sooviks on ELi naabruskonna, eriti Ukraina, Moldova ja Gruusia demokraatliku ja turumajandusliku arengu toetamine. Soovime, et sellel poolaastal lepitaks kokku ja hakataks ellu viima ambitsioonikaid tegevusplaane ning võetaks vastu naabruspoliitika rahastamisvahendit käsitlev määrus. Samuti soovime, et alustakse kõnelusi uue EL-Ukraina täiustatud lepingu üle. Eesti näeks hea meelega, kui energiadialoog tõusetuks sel poolaastal EL ja Venemaa suhete keskmesse. Valitsus toetab ka eesistuja plaani tõsisemalt tegeleda ühise Euroopa energiapoliitika väljatöötamisega. Eesti huviks on energia varustuskindluse tagamine ja nende takistuste kõrvaldamine, mis puudutavad energiavõrgustike väljaarendamist ja piiriülest energiakaubandust. Pärast kokkuleppe sõlmimist järgmise eelarveperspektiivi osas tuleb ELis nii sel kui järgmisel poolaastal pöörata tähelepanu EL poliitikaid rakendavate programmide kiirele vastuvõtmisele. Siingi on Eesti eesmärgiks tagada selliste rakendusreeglite vastuvõtmine, mis soodustaksid meie osalemisvõimalusi ning aitaksid kaasa konkurentsivõime kasvule. Ka jätkab Eesti järgmisel poolaastal jõupingutusi kodanike liikumisvabaduse laiendamiseks, töötades edasi ühinemiseks Schengeni viisaruumiga. VOOREMAA