Makstud tekst
Elektri börsihind on tõusnud rekordilistesse kõrgustesse. Olulist rolli on mänginud siin CO2 kvoodi hinna tõus, roheenergia vähesus ja ühenduste katkestused, kuid objektiivsetele põhjustele vaatamata on oluline, et rohepöörde elluviimine ei toimuks meie endi elanike heaolu arvelt.
Seoses sellega algatas Isamaa esmaspäeval riigikogus seadusemuudatuse, mis näeb ette elektrienergia taastuvenergia tühistamist tarbijatele ning mille kohaselt kaetaks taastuvenergia tasud tootjatele riigieelarve eraldisena CO2 emissiooni kvootide tuluks. Lisaks nähakse ette kütuse- ja elektriaktsiiside tõusu ära hoidmist.
Valitsus ei tohi siin jääda kõrvaltvaatajaks. Talvekuude lähenedes on väga oluline, et kaalutaks erinevaid lahendusi selleks, et tarbijad järsu hinnatõusu eest kaitsta. Elektri- ja maagaasi lõpptarbija hinna kompenseerimiseks tuleb lisaks kiirete otsuste vastuvõtmisele vaadata ka pikemat plaani tulevikku. Juba
8. aprillil andsin Isamaa fraktsiooni nimel riigikogule üle seaduseelnõu, millega pikendatakse vähendatud aktsiisimäärasid ühe aasta võrra – 2023. aasta maini, et anda ettevõtetele majanduskriisi tingimustes kosumiseks lisaaega.
Aktsiisitõus tuleb ära jätta
Tänu Isamaa selgitustele ja ettepanekutele on lõpuks ka tänane valitsuskoalitsioon hakanud aru saama, et tuleb toetada Isamaa ettepanekut jätta järgmise aasta eelarves ära 2022. aasta kevadele planeeritud elektri-, diisli- ja maagaasi aktsiisi tõus ning samuti loobuda tarbijalt taastuvenergia tasu nõudest. Mäletatavasti langetas Isamaa, Keskerakonna ja EKRE koalitsioon diisli, elektri, maagaasi ja mitmeid teisi aktsiise, et leevendada koroonaviirusest tingitud majanduskriisi mõjusid.
Esimese katse aktsiisimäärade alandamiseks tegin koos fraktsioonikaaslastega riigikogus juba 2019. aastal, kuid toona jäi asi tegemata riigikogu ametiaja lõppemise tõttu. Pärast seda, kui maailmamajandust hakkas raputama seninägematu COVID-19 pandeemia, otsustasime, et Eesti inimeste toimetuleku ja ettevõtete konkurentsitingimuste parandamiseks on vaja astuda konkreetseid samme. Seetõttu langetasime 11 erinevat aktsiisimäära alates maagaasist ja kütteõlidest ning lõpetades diislikütuse ja elektrienergiaga.
Aktsiislangetus oli edulugu
Milline oli selle otsuse tulemus? Diislikütuse näitel võib öelda, et tegemist on edulooga. Eesti ettevõtted tõid oma tankimise naaberriikidest tagasi Eestisse ja diislikütuse tankimiste arv on 24% kõrgem võrreldes varasemate määradega. Samuti oli rahandusministeeriumi kevadisest majandusprognoosist näha, et üle-eelmisel aastal 7,9% ehk 65 miljoni liitrini ulatunud diislikütuse piirikaubandus peaks tänavu vähenema 1,2% ehk 10 miljoni liitri tasemele. Keerulistes majandusoludes on otsus ennast selgelt õigustanud.
See on soosinud ka kodumaiste ettevõtete konkurentsivõimet. Kütuse soetamine moodustab ligi poole rahvusvaheliste vedajate kulubaasist ning enne aktsiisilangetust ei olnud kohalikul vedajal võimalik naaberriikide vedajatega konkureerida isegi Eesti sisevedudel. Sellest annavad tunnistust ka Statistikaameti andmed – perioodil 2015–2019 vähenes Eesti ettevõtete veosekäive 23%. Aktsiisilangetuse järel on trend aga pidurdunud ja 2020 III kvartali veosekäive oli 44% suurem kui 2020 I kvartalis.
Nüüd ei saa jääda ootele, vaid tuleb võtta vastu tulevikku vaatavaid otsuseid. Seejuures tuleb kiiremas korras töötada välja vähekindlustatud leibkondadele kompensatsioonimehhanismid, mis aitaksid talveperioodil omanikel kallinevate energiahindadega toime tulla ning muuta elektrituruseadust soodustades energiaühistute, kogukonna energiaettevõtete asutamist ja toimimist. Oluliselt tuleb suurendada toetusi ja lihtsustada toetusmehhanisme elamufondi, sh eramute ja puitasumite energiatõhususe suurendamiseks.
Pikema perspektiiviga tegevustest tuleb valitsusel taotleda Euroopa Komisjonilt CO2 lisakvooti ning pikemat üleminekuaega süsinikuneutraalsuse saavutamisel. Samuti tuleb Eesti Energiamajanduse arengukava (ENMAK) uuendamisel lähtuda tehnoloogiate valikul tervikliku elutsükli analüüsist ning majandusliku-, sotsiaalmajandusliku-, keskkonna- ja energiajulgeoleku mõjude hinnangust.
Praegu tekkinud üleeuroopaline mure nii inimeste kui ettevõtjate seas näitab, et rohepööre ja kliimaeesmärkide täitmine peab olema läbimõeldud ja tasakaalukas. Ei ole võimalik sulgeda Euroopa kõiki söe- ja põlevkivielektrijaamu, ilma et nende tootmisvõimsused ja juhitavad tootmisviisid oleksid asendatud alternatiivsete energiaallikatega. Selliseid suuremahulisi otsuseid ei saa langetada hoogtöö korras, vaid need tuleb hoolikalt läbi mõelda.
Aivar Kokk,
Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees, Isamaa
