Valimised jätsid jõgevamaalased riigikogu ukse taha

Pühapäeval lõppenud valimised andsid üldvõidu Reformierakonnale, Jõgevamaal tegi tugevaima tulemuse Aivar Kokk, kes kogus Jõgeva maakonnas 1637 häält. Kogu ringkonnas jäi tema häältesaagiks 2537. Ülejäänud jõgevamaalased peavad paraku riigikogu ust vaid kaugelt vaatama.


Riigikogu valimised on selleks korraks ajalugu ning järgmised neli aastat tuleb kõrgeima võimukandja rahva valikut sellisel kujul nagu nüüdsed tulemused ka austada. Meeldib see tulemus mõnele rohkem või vähem.

Sageli kõlav soovitus valijale, et valiku tegemisel tasub eelistada ikka oma inimest, kostus mitmelt poolt ka seekordse valimispäeva eelõhtul. Kuid kahjuks või õnneks ei võeta Jõgeva- ja Tartumaa ringkonnas seda soovitust eriti kuulda.

Kõik on justkui rahul

Ikka ja jälle koorivad siinmail kõige tummisema häältesaagi parlamendi valimistel Tallinnast saadetud külalisesinejad. Need kuulsad ja tuntud inimesed, kes siin näitavad nägu kord nelja aasta jooksul. Tulevad, kommikauss käte vahel, pastakad või ravitee taskus ning muudkui meelitavad. Ja sellest piisab. Nii kühveldatakse hääled kokku, minnakse Riigikokku ja kõik on justkui õnnelikud.

Tegelikult ei tea, kas on. Kohalikud inimesed, kelle häältega võõrad Toompeale upitatakse, vaevalt seda on. Aga kas sellest alati aru saadakse, sest muidu võiks ju ükskord õppida. Nii noppisid ka seekord meie ringkonnast kopsaka häältesaagi poliitikud, kellel vähemalt Jõgevamaa elust-olust pole senimaani väga sooja ega külma olnud.

Kui rääkida oma maakonna inimestest, siis meid pääses esindama vaid üks poliitik, Aivar Kokk. Juba kolmandat korda Riigikokku pääsenud Kokk sai selleks piisavalt suurearvulise mandaadi, mis võinuks aga suuremgi olla, kui omad inimesed oleksid teda rohkem toetanud. Seekord on ta praeguse seisu juures ainus Jõgevamaa esindaja Toompeal.

 Rahva valik määrab

Nostalgiaga võib siinkohal meenutada aegu, mil meie maakonnast oli Riigikogus korraga viis saadikut ja seda mitmel korral. Mitte siin kandideerinud, vaid ikka elupõlist jõgevamaalast. Ja maakonnal läks nendel aegadel hästi. Ellu viidi mitmed suured projektid, oldi Eesti mõistes pildis. Ent ajal, kui valijad eelistavad oma inimesele lauljaid, teletähti ja pealinna poliitikuid, omadele kahjuks piisavalt toetust ei jagu. Kas mõjutab otsuse tegemist kadedus või midagi muud, raske öelda.

Kindlasti aitaks seda olukorda pisut muuta maakondlikud ringkonnad, mida aga ilmselt enam kunagi kasutusele ei võeta. Maakondliku ringkonna puhul tõuseks kohalike kandidaatide võimalused oluliselt. Sest kahest või isegi kolmest maakonnast koosnevas ringkonnas saadakse ju lõviosa hääli ikka oma kodumaakonnast. Samas kui naabermaakonnast lisanduvad vaid mõned üksikud toetajad. Peibutuspardid aga võtavad oma nime ja erakonna toetusega ühtlaselt hääli kõigist maakondadest. Selle valemiga seljatatakse Tartumaal tartlased ja Jõgevamaal jõgevlased.

Iseenesest ei tohiks muidugi olla vahet, kes sind kui valijat neli aastat suures poliitikas esindab. Kes hääled sai, see peaks ka oma koduringkonna huvide eest seisma. Aga üllatus-üllatus: elu on tõestanud vastupidist ja ilmselt tõestab ka seegi kord. Seda nagu teatakse ja ikka astutakse sama reha otsa. Kas meelega või kogemata, aga selline on rahva valik.

KERTTU-KADI VANAMB

blog comments powered by Disqus