Väino Valdmannil on fotograafias ikka väikesed mängurikalduvused välja löönud: omal ajal armastas ta mustvalgeid fotosid koloreerida, siis toppis iseenesest realistlikesse fotodesse sisse arvutist võetud 3D objekte, nüüd aga ?keevitab? tavaformaadis fotodest panoraame kokku, väänates selle juures tänavaid kõveraks ja mahutades ühe pildi peale asju, mis loomulikul viisil iialgi ühe pildi peal olla ei saaks.
?Selliste piltide tegemine on vastava tarkvara olemasolu korral tegelikult imelihtne,? kergitas Väino katet fotode sünniloolt. “Tuleb ainult ühest ja samast kohast teha väikese ülekattega kolm-neli fotot, “sööta? need arvutisse ning too siis sulatab neid kokku, pöörab üksteise suhtes jne ? vastavalt sellele, millise käskluse programmile oled andnud.?
Tavatu vaatenurk
Kuulu järgi on paljudele põltsamaalastele Väino seesugused pildid meeldinud: reaalsust need päris üksüheselt ei peegelda, küll aga on ülevaatlikud ja näitavad kõigile tuntud objekte tavatu nurga alt. Vaatenurk on tavatu mitte ainult tänu arvutiprogrammi kaasabile, vaid ka tänu sellele, et paljud paigad on jäädvustatud autotõstukilt.
?Kes siis ikka linna viieteistkümne meetri kõrguselt vaadanud on,? ütles Väino Valdmann. Temal endal õnnestus linna sellelt kõrguselt vaadata ja jäädvustada tänu linnavalitsusele, kes tõstuki kohale tellis. Linnavalitsuse tellimusel linnapildid enamasti tehtud ongi. Ühest küljest on linnavalitsusel plaanis neid trükistes kasutada, teisalt on tänu neile piltidele ajaloo tarvis jäädvustatud paigad, mis peatselt põhjalikult muutumas.
Näiteks bussijaama plats, kuhu kohe-kohe Selverit ehitama hakatakse, või Puhu teerist, mis natuke kaugemas tulevikus ümber ehitatakse. Üks pilt on aga juba ajaloohõnguliseks saanudki: nimelt jäädvustas Väino paiga, kus praegu seisab Maxima kaubanduskeskus, üsna vähe enne kopa maasse löömist.
Näitusepildid on tehtud eamasti 2005. aasta sügisel ja 2006. aasta kevadel. Mõned talvepildid on aga päris värsked.
Taastamise lugu
Jaan Kleemanni mustvalged fotod, mis üleval samas saalis, pärinevad aastast 1989 ja jutustavad sellest, kuidas Põltsamaal taastati Vabadussõja mälestussammas. Jutustavad päris hästi ja ülevaatlikult. Ning kui arvestada, et pildikroonikat täiendab ka sündmuse sõnaline lühikroonika (koostaja Tiiu Pihlakas), siis saab asjast aimu ka see, kes toonaseid sündmusi ei mäleta.
Omamoodi huvitav seik oli ju näiteks see, et mälestussamba figuuri esimene variant, mille skulptor Jaak Soansi kavandi järgi raius dolomiidist välja üks tema õpilasi, osutus ebaõnnestunuks. Mistõttu 12. augustil 1989 toimunud avamise ajaks paigaldatigi alusele Soansi loodud kipsmudel. Poolteist kuud hiljem võeti kipskuju maha ja viidi eeskujuks uue dolomiittaiese väljaraiujale. Uus kuju ? see, mis praegugi alusel seisab ?, saabus Põltsamaale 23. aprillil 1990.
Väino Valdmanni ja Jaan Kleemanni fotod on Põltsamaa kultuurikeskuse galeriis paraku üleval veel eelviimast päeva: peatselt avatakse seal uus näitus.
RIINA MÄGI
